sõjavägi!! sanDMan:) 26 / apr / 17:31
sanDMan:) 26 / apr / 17:31  
Meil Karliga tuli juttuks sõjavägi ja sellega kaasnev, suht kohustuslik ajateenimine...meil on muidugi oma arvamus sõjaväest, kuid tahaks tead teie planclaste arvamust...

mina konkreetselt ei viitsi minna...et mida vittu ma teen seal, täiesti mõttetu imo, nii palju kui ma näinud olen ja kuulnud olen. Mul muidugi on see värk ka et mu isa on sõjaväes ja ma olen palju näinud ja palju kaasa löönud igasugu aktsioonides...niih ma siiski arvan et suht rk1 värk toimub seal praegu ja miks peaks ma oma aega raiskama seal...

arvamus ka need kuulipilduri ja miinipilduri ja mis iganes pyssi välja õppega poisid, kes siit sõjaväest tulevad ei mängi tänapäeva sõjas eriti suurt rolli naq...

1 asi veel, kas teie arvates teeb sõjavägi poisist mehe???

NB! kommenteerige julgelt ja koik arvamused on oodatud, aint ärge mingi väga lolli juttu ajage!
Muudetud 1 korda, viimati 26 / apr / 17:31 sanDMan:) poolt.
 
viirus 26 / apr / 20:45  
kui asi sisukamaks teha ei ole sõjaväe vastu...... hetkel tundub see 11 kuud mõttetu ajaraiskamine.

Aeg teeb poisist mehe....mitte sõjavägi, kui poiss ikka poisiks tahab jääda siis ei aita ka sõjavägi :P
 
doggy 27 / apr / 08:10  
No minul on sinna veel aega, kuid juba ootan seda. Sest minule sobib kui pakutakse 3 käigulist toitu, raha ja endorfiini.

Vahet seal on kas sõjavägi teeb poisist mehe, sest naised leiavad ikka, et mehed on poisikesed.
 
karlek 27 / apr / 11:13  
Irooniline on see, et sandman palus mitte segast peksta, ometi postitas selle teema läbulasse. Igatahes nõustun ma kõigi eespool rääkijatega mõnes osas, mõnes osas aga mitte. Huvitav on see, et nad räägivad oma olematu ajateenimise kogemuse põhjal. Hea küll, Kristjan, tõepoolest oled võib-olla üht teist isa kõrval näinud ja teised on kuulnud lugusid ajateenijatelt. Ometi on need vaid lood ja ometi on Krissu vaid veidike möllu teinud, mitte sõduritega nädal aega metsas laagerdanud.

Olen nõus, et asi muutub võrdlemisi igavaks pärast noorteaja lõppu. Juhul kui nad noorteaega 4 kuu peale ei lükka, siis ei ole tõepoolest 11 kuu plaanil head põhjendust. Et siis: 8 kuud on maksimum. Aga kui väljaõpe intensiivsemalt läbi viia, siis jääb jälle ühest asjast vajaka: selleks on inimeste vaheline suhtlus. Praeguse süsteemi järgi lendad peale, saad jõhkralt näkku 2,5 kuud, misjärel kaks kuud umbes õpid eriala ja ülejäänd aja oled moodustatud rühma koosseisus laagrites. Kujutage nüüd ette kui eriala baaskursus lühendataks kuule ning rühmaõpe kahele kuule. Muutuks see, et tüübid oleks rakkes koguaeg, tõmbleks ringi. Tekiksid pehmelt öeldes ärritushood, mis noorteajal suure koormuse tõttu sagedased on. Sõdur peab tunnetama survet et ta edasi liiguks, aga see surve peab tulenema mõttest, et ülem talle jalaga perse äsab, mitte konkreetsest jalg perses tundest. Seetõttu ei toimi võõrleegioni treening meie kaitseväes, liiga palju nussi ei vii edasi. Teiseks tehtaks niiviisi tümaks kuuluvustunne, milleta lahing on sama hästi kui kaotatud (me ei räägi mingitest superrelvadega peetud lahingutest onju). Tüüpe ei loobita iga kuu uude gruppi, sest nii ei õpi inimest tundma. Mõelge ise kas lahingolukorras oleks hea teada, mis masti mees su kõrvalkaevikus on või mitte. Kaitsevägi on teadupärast valmistamas Eesti esimest brigaadi, illmanist saab muideks selle brigaadi kolmanda pataljoni reservkaitseväelane. Idee on selles, et kui tüübid lähevad reservi pakitakse kokku nende rühma jaoks vastav kraam ja hoiustatakse, et sõjaajal oleks hõlbus kätte saada. Asi on välja mängitud selleni, et reaalselt saada kokku enam vähem sama punt, mis ajateenistuse ajal, seega oleks hea kui tüübid üksteist tunneksid. Sellele aitab 11 kuud isegi kaasa. (Loomulikult ei saa nad kunagi kooku sama punti, aga idee vähemalt on.)

Pealegi ei usu sõjardid ise kah, et eestil oleks võimalus reaalselt oma jõududega oht neutraliseerida, ei ole. Tallinn, Tartu võetakse kahe päevaga. Küsimius on partisanisõjas. Kaitsevägi funktsioneerib peamiselt selleks, et õpetada noormeestele kaitsetahet. Kõik see muu militaarvärk tuleb kasuks alles siis kui kaitsetahe on olemas. Ja kaitsetahe ei tule siis kui võllid lasevad sind lolliks pumbata ja sul kuus kuud käed värisevad. Kaitsetahe tekib alles siis kui sa leiad võitlejaid kellega koos sa oleksid võimeline minema. Ja selle jaoks on tarvis sellidega mõnda aega koos olla ja rühma- ning jaokuuluvust genereerida.

Selle poiss>mees variandi kohta ei annaks ma samuti pead. See on jah äärmiselt individuaalne. Aga ei saa eitada, et tõsidust annab kaitsevägi küll juurde, aga see läheb õnneks ruttu üle. Poisist mehe tegemise teema kehtib pigem ikka nliidu kroonu kohta kui tüübid olid kaks või kolm aastat eemal.
 
Sp33d 27 / apr / 14:35  
Pärast nii pikka arutelu nagu ei oskagi midagi kohe kosta..

Ühelt poolt on sul muidugi õigus, et ühtekuuluvustunnet aitab 11 kuud kasvatada ning ilma selleta ei saa, KUID kui arvestada elu tänapäeval, kus toimub sõda pigem poliitikaga kui püssidega ning high-tech on moes, siis minu arust ei toimi see 11 kuud eriti. Pigem juba olgu elukutseline kaitsevägi või siis äärimisel juhul näiteks 3kuulised kiirkurusused pärast keskkooli ühe suve vältel. See annaks mingisuguse ettekujutuse ju küll ning kellele meeldima hakkab, võib ju edasi jääda. Teised aga saaksid oma tulevase ameti õppimisega edasi minna, kaotamata seejuures ühte (kooli)aastat. Vaatame tõele näkku, isegi kui peaks tulevikus mõni sõjaline konflikt tulema, siis on see kas ülemaailmne kaos või lihtsalt sõda resursside pärast (Iraq). Kuna Eestis teatavasti väga väärtuslikke resursse pole, siis jääb alles teine variant ning siis pole suurt tähtsust, kes mida millal teeb...

Igal juhul ei usu ma, et Venemaa lambist lihtsalt Eestile (või endistele NSVL riikidele) kallale tuleb, praegusel ajal asjad ei käi enam nii. Pealegi on Venemaa isegi raskustes, vaevalt tal jätkub jõudu suurt sõda alustada. Ja kui 10-20 aasta pärast on jäänud järgi vähem kui miljon eesti rahvusest isikut, siis meil lihtsalt ei ole resurssi, et suuremahulisele rünnakule vastu seista (ka partisanisõjas).

Kokkuvõtteks arvan, et Eesti lihtsalt peab lootma jääma poliitikale, sõjavägi olgu pigem väiksem hulk professionaale, kes suudaks koostööd teha NATO vägedega.

Ajaa.. poiss meheks teema - see jutt sõjaväest ning mehisusest on küll pärit iganenud aegadest. Millal muutub poiss meheks? Kas siis kui ta ise seda arvab? Ei usu. Pigem siis, kui naine seda arvab. Mis tänapäeva naiste arvates on mehine? Igalt poolt võite lugeda, et macholikkus, arrogantsus, arutu riskimine jne ei ole naiste arvates mehine. Seevastu tundelisus, tagasihoidlikkus, hoolivus jne tundub IN olevat. Aga milliseid isikuomadusi sõjavägi soodustab? Jätan otsad lahtiseks ning lasen lugejal ise edasi mõelda...
 
karlek 27 / apr / 16:44  
Eesti tulevikku ning võimalikku sõjaolukorda silmas pidades nõustun speediga, see lihtsalt ei toida. Kuigi mõned andmed näitevad, et rahvuslus on noorte seas endiselt popp ja sõtta läheks a la 50% vastavas eas olevatest meestest, tundub see kuidagi liiga roosiline. Lausrünnaku puhul ei ole kaitseväel suurt šanssi midagi korda saata. Seega näen kaitseväe funktsioonidena a) kaitsetahte kasvatamine, b) tsiviilkriiside lahendamine c) esinduslik funktsioon a la meil on mingid tüübid, teevad möllu või passivad kasarmus, vähemalt on.

Kuid see on momendil riiklikul tasandil asja käsitlemine, mis ausalt öeldes mind selle foorumiteema puhul eriti ei kepi. Märksa olulisem on isiklik lähenemine- mida pakub ajateenistus noorele inimesele. Juhul kui ta just ei ole varem mõnes kinnipidamisasutuses viibinud, siis on tal haruldane võimalus sõjaväes tunnetada oma tühisust ning šanss olla sunnitud tegema asju mida muidu vabatahtlikult ei teeks. Kutsuge seda distsipliiniks, moraaliks või milleks iganes, lihtsustatult on see isiksuse kasvatamine. Mõnel on ranged vanemad, teisel ranged koolireeglid, aga ikkagi ei ole neil tsiviilelus selliseid tüüpe, kes sunnivad neid matkama paarkend kilti ning mis veel huvitavam koos neljakümne teise tüübiga. Võib taguda CS-i, aga eksistentsialismi üle juurdlemiseks annab ajateenistus palju rohkem ainest, kuigi seal kedagi tappa ei lubata. Õppused annavad sõdurielust paremat aimdust kui sõjafilmid. Võiks veel jätkata, aga pole vist vajadust.

Muidugi võib argumenteerida, et ajateenistusega kaotad terve õppe- või tööaasta, aga see pole kuigi asjalik argument. See on umbes nagu langevarjuhüpe esmaspäeval: sellele mõtlemine on heidutav, vaba langemine on heidutav, aga kui juba vari lahti, siis polegi nii hirmus ja ma pakun, et on parem meenutada seda hüpet kui igavat tööpäeva.
 
Sp33d 28 / apr / 19:11  
Nii, isiklikust lähenemisest ka natuke. Selles osas ma põhimõtteliselt nõustun karlekiga. Noor inimene pole veel välja kujunenud ning et edasises elus kergem oleks, aitab selline "šokeeriv" distsipliin isiksust kasvatada väga hästi.

AGA, siinjuures tekkis mul kohe mõte, et eelnev jutt on sellise suunitlusega, nagu ma peaksin millestki puudust tundma, kui sõjaväkke ei lähe, nagu jääks millestki tähtsast ilma. See võib ka nii olla, kuid ikkagi tahaks välja öelda selle, et on olemas ka alternatiive, mis täidavad praeguse sõjaväe eesmärki vähemalt sama hästi või pareminigi (isiklikust seisukohast, mitte sõjalisest).

Nimelt, nagu mõned planclased ka teavad, käisin ma eelmisel suvel üle suure lombi "tööl". Täpsemalt oli tegu sellise asjaga nagu Southwestern Company suveprogramm (üksikasjad southwester.com) ning töö seisnes ukselt uksele hariduslike raamatute müügis. Juba valikuprotsessi ajal Eestis, 6 kuud enne minekut, rõhutati kõigile, et see saab olema kõige raskem asi, mis te siiani elus üldse teinud olete (nende poolt siis, kes juba seal käinud olid). Ja pärast selgus, et tudengid, kes neid sõnu piisavalt tõsiselt ei võtnud, tulid sealt ka saba jalgevahel tagasi. Suvest endast: pärast kohalejõudmist oli intensiivne nädalane treeningprogramm (lisaks 3le kuule õppimisele Eestis), siis mindi bussi peale ja hakati inimesi järjest erinevates osariikides kahekaupa linnadesse maha panema. Esimene õhtu üksi oli vist kõige hirmutavam - sa tead, et sa pead siin linnas veetma 14 nädalat, sa ei tunne mitte kedagi, sul pole elukohta, taskus on vaid mõned säästud Eestist ning kaelas on suured võlad, mis tuleb kõik tagasi teenida (minekuks kulus ca 35k ning suve jooksul veel 50k). Ja kes või mis on sulle abimeheks? Mitte keegi, peale su enda. Võibolla see ongi kõige suurem vahe sõjaväe ning SW juures. Kui sõjaväes pekstakse kõik see mees kogu programmist läbi, siis USAs tuli seda teha vaid enda tahtejõule tuginedes, keegi ei sundinud ju sind. Ja tööpäevad polnud füüsiliselt sugui lihtsamad kui sõjaväes (ok, päris paralleele ei hakka tõmbama, kuid siiski väga rasked): kl 6 äratus, kl 8 esimese ukse taga, lõunaks on jooksu pealt või autoroolis söödud võileib, terve päev on õlal ca 13 kilo kaaluv kott raamatute näidistega, väljas on pidevalt 35-40 kraadi sooja ning päevas sai keskmiselt sisse 5-10sse majja (arvutage ise kui palju pidi väljas kuumuse käes aega veetma ning majade vahel kõmpima) ning nii 13,5-14(!) h iga päev. Ja niiviisi 6 päeva nädalas 13 nädalat järjest (seega töönädala pikkuseks oli üle 80h nädalas, mis on 2 kontoriinimese töönädalat). Mul pole eluski nii vähe vaba aega olnud, enne 14 nädala möödumist vist ei saanud kordagi rahulikult maha istuda ning lõõgastuda...

Eestist läks sinna eelmisel aastal ca 150 tudengit, edukalt tegi asja läbi 50 neist. Ja seal oli nii mõnigi noormees, kes oli enne läbinud ka ajateenistuse ning nende sõnul ei andnud neid kahte võrrelda, eriti just emotsionaalse poole pealt: pidev "ei"-de talumine, sõpradele/vanematele antud lubadused stiilis "ma ei peta teie lootusi ja teen asja läbi/võla tasa", suure eneseusu vajalikkus, et oled suuteline uut õpitud oskust (müümist siis) edukalt rakendama ning suudad ennast sellega ära toita, pidevad äpardused (ei leia elukohta, ostad auto, mis nädala pärast läheb totaalselt katki ning tuleb uus osta, kukud rattaga, jääd auto alla, toakaaslane otsustab alla anda jne jne) panevad sind lihtsalt meeletu vaimse pinge alla. Kes aga on suve edukalt läbi teinud, on üles näidanud totaalset pühendumist eesmärgile vaatamata kõigile raskustele ning edaspidises elus saab sellest ainult kasu lõigata.

Muidugi lisaks võimele 100% eesmärgile keskenduda, koguneb taolisest suvest veel muidki tarvilikke omadusi, mida ma arvan, et sõjaväest ei saa. Esiteks - müügioskus (sest terve elu koosneb ju "endamüümisest"), teiseks - võime endaga ise hakkama saada, mida enamus noortest pole omal nahal kogenud (ka kasarmus on toit laual ja keegi ütleb igal sammul, mida sa tegema pead, samas kui USAs olles võisid keset päeva vabalt magama keerata või kinno minna, kuid kokkuvõttes petsid sellega ainult iseennast) ning hunnik muidki oskusi/omadusi nagu probleemide lahendamisele orienteeritud mõtteviisi, enesekindlust, suhtlemisoskust, graafikus püsimist, eesmärkide püstitamist, paberimajandust jne.

Kogu jutu mõte oli see, et leidub ka sõjaväest efektiivsemaid "elukoole", mis annavad kuhjaga väärtuslikke kogemusi (kui kaitsetahte kasvatamine siinkohal välja jätta), teevad poisist mehe (üsnagi tõenäoliselt) ning ma soovitan soojalt kõigil iseseisvasse ellu suunduvatel noortel üks suvi Southwesterniga USAs veeta. See pole promo Southwesterni kasumi suurendamiseks, vaid väga tugev promo nende suve-programmi suhtes, mis on välja kujunenud 150 aasta (sic!) jooksul. Kambavaimust ka nii palju, et vot nende meeste (ja ka naistega) läheks ma hetkeksi kõhklemata sõtta, kellega koos sai suvi veedetud ning edukalt Eestisse tagasi tuldud..

(huh, läksin hoogu, aga loodan, et olete kannatlikud ning andestate mulle)
 
mcv 29 / apr / 17:17  
no ajateenistuses on sellised momendid kus mõni mees võtab esimest korda elus harja või niidi ja nõela kätte. kui poisist meest ei tee siis tiba eeseisvaks iseseisvaks eluks annab küll.

ja nagu just eile lõppenud ühisõppus Scoutspataljoniga näitas: hoolimata 10/7 kuulisest teenisusest on reaalsetes lahing ja sõjasituatsioonides paljud mehed [seal hulgas ka juhtkond] tihti üleüldises hämmingus. et mingit lühemat ajateenistust teha küll ei saaks. ja mõeldes nüüd kooliinimestele: oktoober-juuni on igati normaalsem kui kui see, et ma keset veebruari peaks hakkama endale mingit mõistlikku tegevust otsima, et ma pool aastat lihtsalt kellegi teise rahakotil ei elaks. sest mõtetu või mitte aga kogu selle 8 kuu jooksul on mul siiski katus pea kohal ja söök laual. ja seda tasuta
 
Sp33d 29 / apr / 17:30  
Ot mcv, sa pole seda teemat eriti põhjalikult lugenud? Ma suht segaduses, kui su posti lugesin. Mis veebruarikuust sa soiud? Minu pakutud variandi kohaselt oleks sügiseks väljas olnud. Ning pealegi praegusel hetkel (nii palju, kui mina kuulnud olen) on teenistuse pikkus enamasti 11 kuud... niiet kui juulis sisse, siis juuniks välja.

Ja üldsegi, mis tasuta söögist ja katusest sa räägid? Rahalisest seisukohast võttes siirduksid sa aasta aega varem tööturule ning teeniksid tunduvalt rohkem raha selle ajaga, kui sõjaväes olles. Pärast sõda lähed ju niikuinii ülikooli ja elad rotielu mõned aastad.

Pärast kogu seda arutelu suht veider post imo..
 
mcv 29 / apr / 18:22  
no ma räägin sellest, et paljud inimesed leiavad et ajateenistus võiks olla lühem. noh näiteks selle asemel et ma oktoobrist juunini [8 kuud] passin oleks see hoopis oktoobrist veebruarini [4 kuud]. tööturule jah, aga kui mul on kindel plaan minna sügisel ülikooli õppima, siis mis on minu võimalused leida endale püsiv ja hästi tasustav töö? ma mõtlen et tööandja pole ilmselt huvitatud mingist 6 kuulisest lepingust. enamgi veel: teeniksin rohkem juhul kui õnnestub läbi lüüa.
 
illu 30 / apr / 09:54  
s33d sa ikka ei sa mitte munnigi aru
11 kuud on eelkusrsus: NAK(nooremallohvitseride kursus) kellest tulevad jaoülemad ja aspirandid ja värki kes saaks neid 8 kuu vendi juhtida.
3 kuud pärast ellkursuse tulekut tulevad 8 kuu vennad.
 
illu 30 / apr / 09:55  
eelkursusel ei ole aint NAK muidugi
seal on autojuhte, kokkasi, tulejuhte, reamehi, sidemehi nagu 8 kuu omadelgi aga lihtsalt nad on eelkursus kes on mõeldud põhikursuse juhtimiseks kui tuleb sõda
 
Sp33d 30 / apr / 15:48  
mcv: töö kohta ma mõtlesin seda, et kui sa aasta varem lähed ülikooli (ajateenistuse asemel), siis sa ka lõpetad aasta varem ülikooli ning siirdud tööturulegi aastakese varem ning siis peaksid juba küll teenima veits rohkem, kui sõjaväes :) aga see on ainult rahaline aspekt..

illu: arvestades seda, et ma õpin ülikoolis informaatikat, siis pandaks mind 99% tõenäosusega sidepataljoni ning seda 11 kuuks. üks mu kursavend on hetkel sides ning tema jutu järgi võetakse enamus praegu sisse 11 kuuks ning ka tapal pidi olema sarnane seis. ma ei väidagi, et mõned mehed ei saaks 8 kuuga hakkama, aga lihtsalt seda, et kui sa juba õpid ülikoolis või näitad sõjaväes üles vähegi arukust, siis on teenistuse kestuseks 11 kuud (ning et suures osas see pole su enda teha, kui kaua tahad seal olla).
 
mcv 30 / apr / 22:29  
aga kas see millisesse väeossa sa lähed pole kuidagi hoopis seotud sellega kus sa elad ja kus arvel oled? et RKOsi on ju mingi mitu tükki.
 
Sp33d 1 / mai / 11:24  
Võimalik jah. Kuna õpin Tallinnas, siis viisin oma paberid Põhja-Tallina RKOsse. Kuid usun, et isegi Pärnust saadetaks Sidesse, kui nad näevad, et õpin TTÜs informaatikat. Neil ju ka eriala mehi tarvis vms..
Muudetud 1 korda, viimati 1 / mai / 11:25 Sp33d poolt.
 
m1sterX 1 / mai / 20:08  
ma arvan et oskan 2~3 kuu pärast sellel teemal rohkem rääkida. Esialgu pasitab, et on minek.

Ma nagu ei oska selle ajateenistuse "seest" midagi rääkida, aga see eest saab siit "väljast rääkida"

Iseenesest pole mul selle ajateenistuse vastu midagi, kuid lihtsalt ajastus on kehva. Kui ma nüüd minek on, siis jääb suure tõenäosusega lõputöö tegemat (oma viga, eksole) kuna enam-vähem puudub võimalus praegu see valmis saada. Huvitav, kui ma nüüd seal aja ära olen, siis kui palju ma sellest värgist enam mäletaks ?
Peale kooli jään arvatavasti väga heast töökohast ilma. See, et ma selle koha yldse leidsin ja sain oli suur ime ja õnn. Peale selle on see siiamaani yks väheseid (kui mitte ainuke) koht, mis ei taha eelnevat 3 aastatst töökogemust (või mul lihtsalt vedas jälle)

põhimõtteliselt mai teagi, mis ma öelda tahtsin
ajastus on kehva, alguses nad kohe ind ei tahtnud, nüüd nagu mina ei taha minna

jama
 
DarkStar 1 / mai / 21:49  
Ma enne ei tahtnud välja reklaamida, sest polnud kindel (nad lasid mul komisjoni vahet sebida :). Sai nimelt 3 aastat tagasi diil tehtud, et ma lõpetan kooli ära ja siis lähen sõtta. Ehk siis sellel suvel juulikuus. Saab ilmselt 11 kuud teha (suvel minejad saavad 11 kuud kaunis 100%).
Lõputöö jõuan ilmselt kaitstud (ma loodan...).

Töökoha peab firma sulle säilitama, misterx. Seadus käseb. Kui nad sind enne lahti ei lase, muidugi. Sellel juhul on sul võimalik töövaidluskomisjoni minna (a la rasedat naist ei tohi ka ju vallandada).

Rohkem Pärnusse tulejaid vist pole?
 
viirus 2 / mai / 00:04  
see millisesse väeossa lähed on sinu valida, vähemalt minu puhul oli see küll nii ( konks oli vist selles, et valiku võimalus on neil, kes edasi õpivad). Aga nalja tegi mulle see, et väeosa valiku pidin kahtlaselt varakult neile ütlema, ise teadmatta, kas saab arstlikkust komisjonist läbi või mitte ja kuupäev pandi ka paikka millal minek :P ehk siis lükkasin nii hilja peale kui võimalik ehk siis peale kooli lõpetamist. Muidugi vahepeal selgus, et ei peagi minema :).
kuigi samas jäi kripeldama vähe, tahaks kusagil mingi põhikoolituse läbida mingi lühikese ajaga, aga paraku sellist võimalust vist Eestis ei ole.
 
MailmanMel 2 / mai / 03:40  
No Eesti sõjaväel ei ole tegelikult sisuliselt mitte mingit funktsiooni, olgem ausad. Sõjaväe eesmärk peaks olema sissetungi korral riigi kaitsmine või siis uute alade vallutamine.
Meie suurt sõpra Vene Föderatsioone me vast vallutama ei hakka, sõbrad ikkagi ..., Lätisse ei taha keegi minna ja Soome jne potensiaalsed sihtmärgid jäävad kahjuks kätte saamatuks, kuna meil ei ole ei lennu ega ka mereväge (paarit paadikesest ei piisa blokaadiks)

Sõjaväe teenistusest tulenev väärtus ühiskonnale peaks olema siis, nagu siin juba korduvalt mainitud on, distsipliini õpetamine, kaitsetahte tekitamine jne jne (mida iganes veel). Tore, tehke seda, aga miks peavad inimesed oma elust aasta ohverdama, sunniviisiliselt veel kusjuures. Vahendeid milledega õppetöö käima peaks napib suhtkoht, seega õppetöö tulemus kannatab läbi selle. Kuna vahendeid ja finantsi on suhtkoht minimaalselt, mis on ka õige, sest Eesti sõjaväkke raha matmine oleks ülim idiootsus, siis peaks süsteemi ümberkorraldama. Inimesi kes päris vabatahtlikult sõjaväkke läheks on suhteliselt vähe ma kujutan ette. Kui on ikka valida kas üldse mitte väkke minna ning selle asemel koolis või tööl käija, siis sõjaväkke keegi eriti ei kipu. Seega peaks asi olema täielikult vabatahtlik. Mingisugune militaar kohal olek riigis on kahtlemata antud ajahetkel vajalik. Halli massi asemel oleks inimesed, kes sellele ka eeldatavasti tõsiselt pühenduda tahavad ja seega oleks ka märgatavalt rohkem vahendeid neile tasemel tingimuste pakkumiseks.

Päris mitmed inimesed on siin juba maininud, et kohustuslik sõjaväe teenistus otsekui rikub elu ära, keerab plaanid segamini.
Väga vähesed inimesed mõtlevad sõjaväeteenistuse üheks elu etapiks. Reeglina plaanitakse ikka millisesse kooli pärast keskhariduse omandamist mindakse või kuhu tööle minna, sõjaväe peale eriti ei mõelda kuna alati on teoreetiline võimalus ära rääkida või mingi haigus genereerida. Sisuliselt tuleb ohverdada üks aasta oma elust ning lükata edasi potensiaalne roosiline tulevik. Samas ei saa ka väita, et sõjavägi selle igati oma "tõelise elu" kogemusega kompenseerib, see on igaühe puhul individuaalne.

Kommentaariks mcv "pole harja käes hoidnud postitusele" - kui sa pole ikka kunagi harja käes hoidnud või mitte midagi teinud siis võid sa jah heal juhul valgustuse osaliseks saada. Võib avastada, et põranda pesemine on väga jube tegevus ja tore, et sellega kunagi varem kokkupuutunud ei ole. Sellisel juhul on sul aga varasemas elus kõik ette ja taha ära tehtud ning eeldatavasti tehakse ka hiljem.

Kui nüüd rääkida sellest, et Eesti sõjavägi ongi tegelikult mõeldud selleks, et partisanisõda pidada, siis tuleksin ma tagasi ühe eelpool käsitletud punktini. Kas poleks mitte parem väike aga samas korraliku väljaõppe sõjavägi kui arvuliselt ka tegelikult väike kahtlase väljaõppega ja pooliku varustusega mass? Inimesed, kes militaarvaldkonna oma elualaks valinud on, oleksid minu arvates märgatavalt efektiivsemad.

Enda minemise kohta ei oska antud hetkel mitte midagi öelda. Enne esmasele ülevaatusele minemist määrasin ma ajaks 2005 september, samas pole ma aga ülevaatusel veel siiamaani käinud. Peaks lõpuks mingi arsti juures ära käima, aga kui ma nüüd kirjutades mõtlema hakkan, siis ma vist pean minema ja jälle uue saatekirja küsima. Nelja kuuga peaks vist asi aeguma?

Kokkuvõtvalt antud hetkel ütleksin, et Eesti sõjavägi on täiesti mõttetu ja ei kanna tegelikult mingit eriti vajaliku ülesannet riigis, vähemalt mitte sellisel kujul nagu see asi praegu käib.
 
sTeaLth 2 / mai / 11:32  
kõik on vist juba ära öeldud.

ma isiklikult lisaks veel ainult selle, et ma pole pihta saanud, kuidas see "kohustuslikus korras ajateenistusse minek" saab inimõigustega kooskõlas olla..

kuidas saab riik panna täisealise inimese, kes peaks juba nagu ise maailmaasjadest sotti saama ja oskama ise oma elu üle otsustada, sunniviisiliselt lihtsalt ajateenistusse - st õpetama inimest kuidas käsitleda relva ja tappa teist inimimest. tähendab, ma ei saa nagu aru, kui nyyd kainelt mõelda, kuidas see võimalik on? miks kõik võtavad seda kui loomulikku nähtust?

see on ju puhaselge inimeselt vabaduse (oma elu üle otsastamise) röövimine? mis toimub? kas me elame 21. sajandis??

ja kui keegi viitab põhiseadusele, siis no kamaan, olgem ausad, see pandi ju kirja mingi 100 aastat tagasi arvestades tollaseid olusid kus noh üks sõda käis teise otsa ja see oli vist normaalne..
Muudetud 1 korda, viimati 2 / mai / 11:34 sTeaLth poolt.
 
karlek 2 / mai / 17:29  
Ma ei saa aru, kuidas sa sellest aru ei saa. Äärmiselt elementaarne ju: sa täidad kohust riigi ees. Riigikaitse on ju kodaniku kohus ja see ei ole aeguv seadus.

Sõjavägi ei olegi eriti raske, vähemalt paljudele ei ole. elukooliks seda pidada ei saa, seega saan täiesti aru nendest tüüpidest, kes rääkisid, et USA-s oli raskem, vabalt oli. Aga need ei ole absoluutselt kõrvutatavad asjad kah, mõtle ise: kumb oleks riigile ohu korral kasulikum- relvaga sõdur või jalaväe taktikast mitte midagi ampsav über-marketing-pro-mingi. Ei tasu teha julgeid väiteid tuleviku suhtes, kes teab võib-olla elame globaalsõja eelõhtul. Igatahes on riigil täielik õigus nõuda noormeestelt militaarset väljaõpet, müüjaks võib hiljem ka hakata, aga mida sa ikka müüd kui mongolid igas majas sees. Hakkad 23 tunniseid tööpäevi tegema? See ei ole muidugi mõista minu nägemus asjast, vähemalt täielikult mitte. Lihtsalt saan aru, miks ajateenistust vaja on.
 
Sp33d 2 / mai / 18:11  
kui me elame globaalse sõja eelõhtul, siis pole ühelgi siiani tehtud asjal vist mingit erilist tähtsust - oli vist nii, et inimkonnal on praegu selline tuumaarsenal, mis on mitukümmend korda võimsam, kui kogu Maa intelligentse elu hävitamiseks vajalik. ja ega einstein asjata öelnud, et neljas maailmasõda võideldakse kivide ja kaigastega...

põhimõtteliselt on ka minu arvamus see, et arvestades kõiki asjaolusid, ei ole eesti sõjaväel mõtet. kui meil oleks mingigi teoreetiline võimalus kellelegi üksi mingigi aja vastu saada, siis veel, aga kui poliitiliselt oleks eesti venemaale maha mängitud, oleks meie saatus määratud nii või naa.

Tšetšeenia saatuse kordudes kaoks aga mul vist igasugune elutahe ära, eestlased ei ole päris selline mägirahvas, keda kõikvõimas Allah igast raskusest välja aitab (ehk siis arvan, et eestlastel pole ei geoloogilisi, usulisi ega demograafilisi eeldusi nii kaua partisanisõda pidada...)
 
Sebastian 2 / mai / 20:17  
Siin on rääkitud ühest ja teisest ja on rõõmustav näha, et üle pikka aja asjalik diskussioon olulisel teemal. Ei hakka rääkima siin kogemusest või raiskamisest küll aga tahaks nentida paari asja Eesti sõjaväe kasutuse kohta.
Nimelt on siin kõlama jäänud arvamus, et ega meie armeest Vene Föderatsiooni, kes olgem ausad ainuke võimalik oht on, ei saa.
Siin tahaks natukene vastu vajelda.
Esiteks maailmas kulutab riigikaitse kõige rohkem U.S.A, nimelt 350 MILJARDIT dollarit, see on rohkem kui kogu ülejäänud maailm kokku. Seega rohkem kui Hiina, Venemaa, Inglismaa, Brasiilia ja üle jäänud, rõhutan KOKKU. Ja ometi, vaatamat üle 40 liitlase toele, ei saada hakkama ühe pisikese Iraagiga. Tähtis on, et peamised probleeme ei tekita, mitte endise Iraagi eliit väeosad kaardivägi ja Saddami isiklikud fedajakiinid, vaid lambi klemmid, teeninud vaid regulaar armees. Seega on sissidel tulevikku.
Milles asi, esiteks maastik, teadu pärast ei ole sissi jaoks ohtlikeim vaenlase relv mitte tank, mitte suurtükki patarei ja kindlasti mitte tuumapomm, vaid kopter, mis omab mobiilsust mis puudu tankil, täpsus ja tulejõuda mis vastab kahuritele ja on täiesti tavapärane vastupidiselt tuumarelvale. Seetõttu on selge, et sissid saavad hästi tegutseda mägisel ala, mida Eesti napib. On aga veel teine aspekt. Kaasaaegne ründe helikopter maksb vahemikus 25-40 miljonit dollarit, RPG-7 millega neilt vabalt võib alla lasta maksab kuskil 1500$. Niisiis näete siin pisikest vastuolu kui vanjad saadvad meie vastu 10 kopterit a´la 250 miljonit, piisab hea õnne ja oskuste korral nende kõrvaldamiseks 20-30 RPG-7 laengus kogumaksumusega 30 000-40 000 $. Sellistest summades käib jutt konventsionaalse sõjapidamise sissinduse juures. Aga on veel mitmeid uusi liike, nagu linna võitleja (terrorist) ja küber võitleja, nendest aga juba järgmine kord.
Muudetud 1 korda, viimati 2 / mai / 20:19 Sebastian poolt.
 
karlek 2 / mai / 21:30  
Kamoon mehed kui keegi kunagi reaalselt tahaks tuumaarsenali kasutada oleks nad selle juba ammu ära teinud. Vastastikkuse tasakaalu põhimõte toidab suht hästi ju. Lisaks sellele on kas või venelaste ühel tuumaallveelaeval piisavalt pauerit, et põhja-ameerika suurlinnad sodiks teha, see meeletu USA raketikaitsekilp väga rängale raketirahele vaevalt vastu peab. Seega strateegilised tuumarelvad on suht out variant. taktikalised on küll in, aga kui anastama hakata, siis ei ole just tuumakahjustus see, mida vajad.
 
Sp33d 2 / mai / 22:46  
sebastian: milline on Iraagi rahvaarv? ja kui palju on USAl seal sõdureid? aga mis on eestlaste ja vene sõdurite arvu suhe?

kuigi maailmas on mõningaid häid näiteid, kus väike kogukond (riik) on vastu saanud näiliselt tugevalt ülekaalulistele jõududele (Vietnam), on kõige selle õnnestumiseks vaja teatud eelduseid (nagu ennist öeldud - demograafilised, geoloogilised, usulised), mis minu arust eestlastel puuduvad. sorry, no offence, see on kõigest minu arvamus.
 
MailmanMel 3 / mai / 01:49  
Pole küll täpselt kindel ja ei viitsi ka praegu uurida, aga Iraagis on mitu sada tuhat USA väelast + veel ka tuhandeid teiste riikides sõdureid.

Venemaa sõjavägi on tegelikult vist suht väga fucked up. Otsene organiseeritus puudub, mingid kindralid teevad lihtsalt mida tahavad jne jne, sellest on ju palju dokumentaale ja artikleid kirjutatud. Mingi osa sõjaväest on suhtkoht kontrollimatu riigi poolt.


Kuni nüüd Vietnamist rääkida, siis ega ta väga pisike ka ikka ei ole. Elanikkonna poolest on Ühendriigid kuskil 3,5 korda suurem.
 
Sp33d 3 / mai / 13:41  
ja sinu point?
 
mcv 4 / mai / 20:58  
head ja pikad jutud. loen kui aega on =)

mailman: tehniliselt Eestis pole sõjaväge. On Kaitsevägi, seega see "uute maade vallutamine" jääb meie puhul ära
DarkStar: kui omadega paigas oled siis siit PLANCust leiad igasti meha kes hüva nõu ja värskeid kogemusi jagavad.
 
mcv 4 / mai / 22:30  
üks uus uitmõte sel teemal: kindlasti niimõnigi kaadrikaitseväelane loeks hea meelega seda juttu siin. ja mis veel: hoolimata kõigest muust [ sots. maj. ja muudest taustadest ning vanusest ] võib tõmmata selged piirid ajateenistuse läbinud ja mitte-läbinud inimeste arvamuste ümber või kuidas?
 
Alari 4 / mai / 22:55  
Minu poolt ka paar lauset siis:

Sõda:

1) Esimene maailmasõda pidi ka "viimane suur sõda" olema. Sõda tuleb kunagi nii kui nii, seda näitab ajalugu.

2) Kui Eestis tuleb sõda, siis haaratakse sõtta kõik. Kui Sa ise ei lähe sõtta, siis tuleb sõda Sinu juurde kodu õue peale ja viib Sind vangilaagrisse või ühishauda, hoolimata "heast töökohast".

3) Eestis on absurdne mõelda, et las profid sõdivad, mina vaatan kodus telekast Aktuaalsest Kaamerast ülekannet. Kui sõtta kistakse kõik, siis tuleks KÕIGILE ka mingi elementaarne väljaõpe anda.

4) Eesti sõjavägi ei ole mõttetu. Tähtsad EI OLE absoluutarvud. Lihtsalt mis ripakil (täiesti valveta) see korjatakse ära.

5) Kui Eestil sõjaväge ei oleks, siis meil praegusel hetkel JUBA OLEKS siin üks "iseseisev" Narva-jõe-äärne-vabariik (a la olukord Gruusias ja Moldovas) mida toetaks "tundmatud" eraldusmärkideta soomukid ja kopterid. Või võib-olla oleks juba toimunud see mis 1. detsembril 1924 toimumata jäi.

5) Keegi ei taha surra, isegi mitte meie liitlased. Elementaarne kaitse peab olema meil endil.

6) Rahvusvahelised organisatsioonid lagunevad vajadusel väga kiiresti (Rahvasteliit). Piisab kui paar suurt NATO liiget peavad senist süsteemi liiga kulukaks ja teevad oma uue alliansi. Ainult kutselise sõjaväe korral meie niššis alles jääv a la ilgelt professionaalne pataljon pommikoeri oleks nukker.

Ajateenistus:
1) Minu kogemuste järgi on ajateenistus mõttetult pikk, reaalset sisu jätkub ~4 kuuks.

2) Igasugune sisuliselt mittesõjaline värk prügikasti - riviõppe sammude lihvimine jms. Riviõpe ei kasvata distsipliini. Juhti lihtsalt austatakse või mitte. Võib küll lasta päev läbi marssida või koristada, aga kui juhil autoriteeti ei ole, siis irvitatakse pärast ikka näkku. Meditsiiniõppe võiks ühendada näit autojuhilubadeks vajaliku med. kursusega jne (st õpetada KORRALIKULT ja pärast vastav paber läbimise kohta).

3) Ajateenistuse läbimine ei tee kedagi meheks ega naiseks. Normaalselt arenenud täiskasvanud inimene ei muutu nii lihtsalt.

4) Jah, ajateenistus piirab inimeste õigusi. Ja eriline inimese õiguste piiramine on sõda ise, keegi ei küsi kas Sulle meeldib või mitte, kui nägu või sugu ei meeldi, siis lastakse lihtsalt omas kodus kuul pähe.
Muudetud 1 korda, viimati 4 / mai / 23:18 Alari poolt.
 
karlek 4 / mai / 23:22  
vöörd!
 
rnm:) 5 / mai / 02:30  
ärge tähtsustage üle asja
 
MailmanMel 5 / mai / 03:22  
Kustutatud 5 / mai / 10:14 MailmanMel poolt.
 
karlek 5 / mai / 09:45  
Kustutatud 5 / mai / 10:14 MailmanMel poolt.
 
Sp33d 5 / mai / 20:36  
selleks korraks on antud arutlus vist läbi...
 
MailmanMel 6 / mai / 04:50  
võib olla
väga hea lõpetus oli siiski
ühineksin rnm'i ütlusega: ärge tähtsustage üle asja
 
karlek 6 / mai / 18:14  
Ühineks iseenda arvamusega: ärge kujutage ette, et te olete mingid mehed kaitseväest rääkima.
 
illu 6 / mai / 19:12  
:D