Usuõpetus koolidesse? MailmanMel 9 / nov / 16:10
MailmanMel 9 / nov / 16:10  
Usuõpetus koolidesse?
* Jah, kindlasti!
* Tore oleks
* Pigem mitte
* Kindlasti mitte!
* ei oska öelda
* Jah! Eesti koolid kristlikeks
Muudetud 1 korda, viimati 9 / nov / 16:36 MailmanMel poolt.
 
zerx 9 / nov / 16:58  
kohe kindlasti mitte. arvan, et igaüks peaks ise saam valida, mis usu põhitõdesid ta kuskil soovib omandada
 
sTeaLth 9 / nov / 17:26  
eino kui tehtaks mingi normaalne õppekava ka asjale, umbes et räägitakse erinevatest uskudest (including igast äärmuslikud usud ja värgid), siis võib see aine silmaringi isegi laiendada. aga probleem on jälle selles, et kust võtab eesti riik välja need inimesed, kes seda ainet suudaksid objektiivselt õpetada...
 
Trek 9 / nov / 21:02  
stealthiga igati nõus. Kui õpetataks tõesti igasuguseid äärmuslikke uske oleks asi huvitav ja hariv, aga ma kardan, et laiade nii laiade teadmistega õpetajaid ei suudetaks leida. Kindlasti tuleks õpetajaks mingid kristluse fanatid, kes teevad muud usundid maha:P ja olekski kogu "õppetöö" kristluse pealesurumine.
niiet kokkuvõtlikult "Pigem mitte"
Muudetud 1 korda, viimati 9 / nov / 21:02 Trek poolt.
 
DarkStar 10 / nov / 01:02  
Sütevakas oli kohustuslik, 5. klassist peale isegi. Kuni 10 klassini vist.

Ja ei olnud niiväga kristluse propageerimine midagi. Ma ei kannata kristluse propageerijaid.

Parandus: ma arvan, et ka praegu on kohustuslik.
Muudetud 1 korda, viimati 10 / nov / 01:02 DarkStar poolt.
 
sTeaLth 10 / nov / 09:30  
sütekas ma mäletan algklassides oli meil ka usuõpetus. see oli legendaarne tund krt :P mingi kidravennad usuõpsid olid ja siis laulsime seal igast kirstlikke lugusid, aga selle eest sai iga teine tund õpsi käest mingeid komme ja värki, igati muhe sell oli tegelt :) oh olid ajad
 
zerx 10 / nov / 09:48  
mul oli ka vanalinna põhikoolis algklassis usuõpetus. õnneks oli seda vist ainult üks aasta, aga siis oli ka puha kristlus. piibli tutvustamine ja see muu jama, et jeesus on see kõige parem jne.
 
Dol Guldur 10 / nov / 13:18  
Sütevakas gümnaasiumi osas oli religiooniloo (või usundiloo vms) kursus 10. klassis. Seal räägiti kristlusest vist isegi vähem kui teistest asjadest. Üldiselt oli hea silmaringi laiendav kursus.
Muudetud 1 korda, viimati 10 / nov / 13:20 Dol Guldur poolt.
 
karlek 10 / nov / 18:12  
See on selge, et asi on silmaringi laiendav. Minu arust ei ole probleem mitte õpetajate leidmises vaid selles, et riiklikul tasandil tahetakse seda ainet hakata õpetama juba algklassides minu meelest. see ei ole vajalik, ma ei leia, et 8-9 aastane põnn peaks alustama islami õppimisega. Seda asja peaks ikka veidi hiljem alustama.
Postimehes oli hiljuti temaatiline artikkel ja küsitlusest selgus järgmine:

Õpilaste hinnang usuõpetusele

• 43 protsenti pilootprojektis osalenud gümnasistidest ei pea usku enda jaoks oluliseks, aga 59 protsenti peab religiooniõpetust vajalikuks õppeaineks.

• 65 protsendi gümnasistide sõnul on religiooniõpetuse tundides õpitust olnud kasu teistes ainetes.

• 87 protsenti gümnasistidest ei ole tundnud, et usuõpetaja surub neile oma arvamust peale.

• Kõige huvipakkuvamad teemad usuõpetuses on gümnasistide meelest armastus, elu mõte, maailma mõistmise viisid, seksuaalsus, suhted ja abielu. Kõige igavamad aga kiriku ja koguduse tegevus, misjon, Jeesuse elu jms teemad.

Allikas: Pille Valk

pikemalt: [url= http://www.postimees.ee/021104/esileht/siseuudised/148811.php] [url]http://www.postimees.ee/021104/esileht/siseuudised/148811.php

Viimases punktis on mainitud, et selline bürokraatlik pool ei ole tunni juures hoopiski nii oluline . Pigem ikka eetiline ning eksistentsiaalne külg. Igatahes mina olen kahe käega religiooniõpetamise poolt, ei ole religioon ju midagi kauget ja tundmatut nagu näiteks termotuumareaktsioonid või tuneesia suuruselt teine linn Mis Iganes, mille tundmaõppimise vajalikkus on küsitav. Religioon on meie keskel ja selle eitamine on täiesti mõttetu. Paljud mõtlevad, et islami fundamentalistid on ilgelt halvad, aga ise ei teagi õieti milliseid ideid nad endas kannavad.
Muudetud 2 korda, viimati 10 / nov / 18:21 karlek poolt.
 
sTeaLth 10 / nov / 19:49  
braavo
 
Sickboy 11 / nov / 11:24  
Karl on targaks saanud. Paiknedes emajõe deltas, kus teatavasti asub kõigi teadmiste läte, pole muidugi imestada!!!
 
karlek 12 / nov / 00:43  
Ära nüüd targuta miskit. Delta nagu sa tead on heal juhul jõgede suudmeala, võib-olla mitte, aga mulle meenub midagi sellist umbes 6.-nda klassi geograafiast vms. Emajõgi teadupärast Alma Materisse ei suubu või kuidas.
 
karlek 13 / nov / 00:15  
huvitav, kes see tüüp on, kes peale minu veel poolt hääletas?
 
mcv 19 / nov / 17:37  
just, et siis haritud inimene peaks olema kursis sellega, et mis kes ja kus. et kui kunagi satub olukorda siis teaks ja võib-olla keegi leiab sealt enda jaoks kutsumuse.

ja selles mõttes, et kui arvatakse, et religiooni tunde ei tohi anda, sest tehakse propagandat teatud uskumustele, siis jätaks koolides filosoofia kursused ka ära? probleem on vist ikkagi selles, et elades lääne-euroopa kristlikus kultuuri ruumis siis tavamõtlemises on tihti olukord kus religiooniõpetus = kristlus.
 
karlek 6 / märts / 12:55  
Põhimõtteliselt jah. Nii see kahjuks on. Siiski pean end nende hulka kuuluvaks, kes leiavad, et suures osas religiooniõpetus kristluse eri tahke peakski lahkama. Tore on kui lapsed saavad teada ka šintoistidest ja new age'ist, kuid see ei ole nii oluline. Kuna kristlik maailmapilt siin domineerib, siis peaks seda ka rohkem käsitlema. Iseenesestki mõista ei pea ma silmas kristluse propagerimist, pigem ka selle nõrkade külgede esile tõstmist. Fakt on aga see, et ajaloolis-kultuurilise tausta mõistmiseks on hea kristlust tunda ja hare krišna ei kepi kedagi. või noh, pea-aegu kedagi.
 
MailmanMel 30 / nov / 08:57  
Nüüd on asi jälle üpris aktuaalne.
Suuresplaanis olen ma tegelikult nõus. Usuõpetus peaks olema koolides - erinevate filosoofia käsitluste ja maailmavaadete õpetus. Miks ühed asju nii näevad ja teised nii; millest tulenevalt; kes mida ütles jne.
"Kristus on hea ja päästab teid" asi on hoopis teine teema, selline asi peaks olema esmakordsel rikkumisel kriminaalkaristatav ... tore oleks vähemalt, inimesed saaksid aru.
Antud üritus kaldub minumeelest küll kindlalt kristluse koolidesse toppimise valda ja sellele peaksid kõik eesti kodanikud ja ka mittekodanikud vastu seisma.
 
sTeaLth 3 / mai / 12:54  
Kustutatud 3 / mai / 12:55 sTeaLth poolt.
 
bloodvoice 3 / mai / 18:28  
Usuõpetus = Hardcore kristluse tampimine ja ajude pehmendamine, seega kindlalt õppekavast välja.

Usundiõpetus= Erinevate religioonide, usulahkude, põhimõtete tutvustamine sh ka kristluse= üleüldiselt maailmapilti laiendav aine.

Neil kahel ainel tuleks vahet teha. Kui tundides räägitakse ainult kristlusest, on see sulaselge ajupesu, mida tuleks mitte aksepteerida.

Isiklikult on endal usundiõpetusega väga head kogemused. Tõeliselt huvitav aine ja hea õpetaja (Risto Tamm), kes ise küll usklik olles ei surunud kordagi mingit põhimõtet peale.
 
karlek 4 / mai / 02:31  
Päris nii üksüheselt see kah ei käi, et usuõpetus võrdub usundiõpetus mitte. eesti keel jätab natuke vabama lähenemisvõimaluse. usk ei pruugi usundit tähendada, aga ta võib, seega ei saa kindlalt väita, et usuõpetus on hardcore kristluse pähe ajamine.
 
mcv 4 / mai / 09:08  
samas tartu ülikooli näide: eelmine semester õppisime asju üldiselt ja kõiki teisi maailma suuri usundeid peale kristluse, terve käesolev semester pühendati aga kristlusele. rõhuasetus on nati teine vist?
 
MailmanMel 20 / mai / 20:25  
Jah, aga kas teie filosoofia õpingud ei põhine mitte suures osas Euroopa nimelise maailmajao pinnal kõndinud filosoofide teostel ja teooriatel?
Euroopa kultuuriruumi ja kombed on väga suurel määral kujundanud kristlus, Kas siis sunniviisiliselt või niisama head eeskuju andes. Kuna kõik eurooplased on mingil määral kristlusest mõjutatud olnud siis tuleb teil ka kristlust lähemalt tunda ...
 
mcv 20 / mai / 23:35  
minule seni avaldatud arusaamade kohaselt jagatakse kogu see üritus: euroopa [mis jaguneb omakorda], ameerika, aasia, lähis-ida. kahe viimase eksperte on eestist [loe: tartu ülikoolist] keeruline kui mitte võimatu leida. seega on lääne kultuuriruumi filosoofia õppimine paratamatus.

aga oma kommentaariga tahtsin just seda öelda, et kui karlek ütles "seega ei saa kindlalt väita, et usuõpetus on hardcore kristluse pähe ajamine." siis meie sissejuhatus üldisesse usundilukku näitel on selgelt paista, et terve semster kristlust vs. terve semester kõiki teisi koos
 
MailmanMel 21 / mai / 00:58  
Asi oleneb ikkagi sellest mida ja kuidas teile õpetatakse. Ma eeldan, et ülikoolis on suht talutavad õppejõud, kes ei tee otsest propagandat jne.
Kas teil on/oli siis tegemist otsese hardcore kristluse pähe ajamisega või lihtsalt süvendatud kristluse tutvustamisega?
Kas A saamise eelduseks oli see, et sa oled ristitud või mida iganes? :P
 
mcv 21 / mai / 20:09  
mai tea. pole sellel semestril kordagi kohale jõudnud veel
 
karlek 22 / mai / 13:11  
Ma ei taipa seda, kust Mel võtab eelduse, et usundiõpetus seisab mõnes kohas kristliku propaganda teenistuses. Ma ei ole küll kuskil ise näinud. Ega see, et kristlusest rohkem räägitakse ole kohe propaganda. Miks koolis on palju rõhku pandud Eesti ajaloole. Fuck I care, Eesti imeb võiks ju kah öelda. Võib-olla ma samastan end hoopis vene rahvusega, miks ma pean seda kräppi õppima. Religioonist on järsku tehtud mingi ilgelt hell teema, ometi on see sama suhteline kui ka ajalugu. See, et mingil ajahetkel ei olnud võimalust oma religioosset suunitlust ise määratleda ei tähenda, et seda nüüd riikliku projekti korras tegema peaks. Ei ole tarvis loetleda üles usundite head ja vead, et siis koolilaps saaks kenasti valida, mis talle sobib. Vahest teeks suisa testi: milline usund mulle sobib? See ei ole usundiõpetuse ülesanne.
Me ei saa valida, kas Eesti koolis õpetatakse kohalikku ajalugu. Miks peaks siis niipalju probleemi olema sellest, et siin õpetatakse kohalikku usundit? Kas siis maailmas valdavalt taunitava neonatsismi leviku piiramiseks peaks Hitleri ajalooprogrammist välja jätma?
Inimese võimalus oma valikud teha jääb ju endiselt alles ka siis kui kooliprogrammis kristlusest peatükke enam on kui teistest usunditest. Pigem on tegemist kultuuriloo ning sotsiaalsete suhete mõistmiseks tarviliku aluspagasiga. Kui kooliprogramm oleks üles ehitatud nii, et keskendumist kaug-idale rohkem ette tuleks, küll siis ka sealsetest religioossetest tavadest rohkem räägitaks. Aga alguses tuleks ikka oma viis sõrme selgeks saada, küll siis ka varvasteni jõuab.
 
MailmanMel 24 / mai / 10:03  
Karlek, karlek, karlek ...
Ma lihtsalt kajastan seda mida usuõpetuse teemal räägitud on. Ei viitsi küll praegu otsima hakata, aga ma olen seda vist juba siia ka kirjutanud.
Usundiõpetusega on see probleem, et mõte iseenesest on äärmiselt hea, aga puuduvad lihtsalt pädevad inimesed, kes suudaksid ka reaalselt midagi õpetada. Suur osa koolidest, eriti maa piirkondades, jääksid ilma kvalifitseeritud õpetajateta keda asendaksid siis kohalikud küla pastorid või mida iganes, kes paratamatult keeraksid asja kuidagi kristluse peale (mitte 100% loomulikult)
Tsiteerin ma ei tea milliseid inimesi kõiki: "Kui õpetajaid pole võetakse kohalik küla pastor, kes kasvõi puhtalt teadmatusest hakkab tegema kristluse propagandat"
Inimesel on äärmiselt raske oma liistude juurest ära minna ning midagi muud teha.

Natukene mööda näide küll, aga pole hullu:
"Karlek peab inimestele rääkima extremspordist. Rulluisutamine, skateboarding, bodyboarding jne jne" Ma eeldan, et sa räägiksid kõige rohkem skateboardi scenest, sest sa ise tegeled selle sajaga ja eeldatavaste tead ka sellest kõige rohkem. Ma ei ütle nüüd, et selles midagi halba oleks, et sa skate scenet jagad, aga sa siiski ei ole pädev extremesporti tutvustav lektor ... suhtkoht.

...
 
Alari 26 / mai / 18:32  
Minu pärast võib olla nii usundiõpetus, ülevaatena erinevatest usunditest kui ka usuõpetus, mingi kindla religiooni propagandana.

Juhul kui need on vabatahtlikud. Ja seda ka teoorias praegu on.

Koolis võivad olemas olla, kes soovib, saab õppida ja milles küsimus üldse?
Muudetud 2 korda, viimati 26 / mai / 18:35 Alari poolt.
 
karlek 31 / mai / 13:22  
küsimus on selles, et õppekava kallal nutetakse. See ei sobi paljudele. Ja siis nutetakse kui mõnes koolis see kohustuslik aine on.
 
m1sterX 31 / mai / 20:44  
see on selline loss:loss olukord... kui üks pool on rahul, nutab teine ja vice versa
 
MailmanMel 31 / mai / 21:24  
Ega lahendusi eriti ei ole jah. Tiksutakse veel mõned aastad ja siis öeldakse kas "ei" või "jah". Ei puhul jääb alati lootus õhku, et kunagi hiljem ... las ühiskond areneb & whatnot.
 
Alari 31 / mai / 22:07  
Tähendab, ikkagi ei saa aru, milles küsimus siiski. Miks seda nii väga iga hinna eest kohustuslikuks oleks tarvis teha? Vabatahtlikult on ju võimalus olemas praegugi, kui kool õpetaja leiab jne (see on juba teine teema). Pseudoprobleem suht.
 
mcv 31 / mai / 22:28  
kas see käis siit juba läbi, et Eesti Vabariigi [1918-1940] kõige esimene kodanikualgatusel ette võetud rahvahääletus oli just "usuõpetus koolidesse tagasi" teemal?
 
MailmanMel 31 / mai / 23:18  
Vaadates tänapäeval toimuvat ja mõeldes, kuidas kõik kasvõi homne päev muutuda võib, siis oleks religioonide õpetus jne vägagi kasulik asi.
Pean siis silmas just tolerantsuse suurendamist ja samas ka õpetavate väärtushinnangute järgimine (ei jookse ikka niisama kirvega mööda linna ringi koos sõpradega ja ei löö koolilapsi 3 krooni pärast maha)
 
karlek 1 / juuni / 09:57  
nn3, see kas usuõpetus üldiselt kohustuslikuks teha oli küsimus juba mõnda aega tagasi, praegu on see uuesti küll üles kerkinud, aga ühe teise probleemi valguses. selleks on riiklik õppekava. Nutmine toimub küll ka usundiõpetuse tarvilikkuse üle, aga valupunkt paikneb ikkagi selles, et paljud ei ole nõus kristluse suurema osatähtsusega riiklikus õppekavas.

Ega see aine minu arvates ka ÜLIMALT kohustuslik ei pea olema, aga asi on selles et mõned ei lubagi seda õpetada, näiteks Hugo Treffneri Gümnaasiumis hakkasid lapsevanemad boikoteerima hoolimata sellest, et õpilased ise väga tahtsid usuõpetust. Seal koolis on/oli see kohustuslik aine.

Hakata aga nutma, et üldse ei tohi teaduslikust aspektist lähtudes usundite ajalugu õpetada, on väär. Nagu ka Mel ütles võib religiooniõpetusel olla suur roll ühiskondliku tolerantsuse suurendamises. Kristlikku õpetust ei pea kohe eos seostama kiriku kui institutsiooniga, samamoodi nagu ei ole õige islamit esmalt fundamentalistlike grupeeringutega siduda. Religiooniõpetus korigeerikski seda natuke madalale vajunud (või noh, olgem ausad: tükk aega põhjaligidast) arusaama ja teeks õpilastele "pätti", et nad korraks ka üle müüri ulatuks nägema, kas või korraks. Ja üsna kindlalt oleks abi muidugi profaansema problemaatika, näiteks just selle jihadi-teema lahtimõtestamiseks. Mis on venelaste ja ameeriklaste ühine huvi lähis-idas lisaks naftale? See on corpus christianae'le püha maa, millest räägivad nende pühad tekstid.

Pealegi on usundiõpetusel lisaks valgustavale funktsioonile ka mõtlemise arendamise toime, kvalifitseerudes samale tasemele kui enamik teisi keskkooli distsipliine. Seepärast mina usundiõpetust põhikooli osas ette ei näekski, algklassides võib tõepoolest usuvabadusega probleeme tulla. Aga keskkoolis peaks defauldis õpilased ampsama, et neid õpetatakse teoreetiliselt mõtlema, siinkohal saab usundiõpetust kõrvutada edukalt nii muusika-, filosoofia- kui ka matemaatikatundidega. Nõuka-aeg on möödas, oleks aeg üle saada. Või vahest ei aita midagi muud kui Moosese moodi nelikümmend aastat inimesi mööda kõrbe vedada, et vanamoelisus välja suretada.
 
MailmanMel 1 / juuni / 18:45  
Väga hea postitus karlek. Suht ilusti võtsid kokku asja praegu ... nii asi peakski olema ja ka on.
 
mcv 1 / juuni / 22:14  
kusjuures, hetkel tegelen tolle kristlust käsitleva semestrit lõpetava eksami jaoks õppimisega ja nii mõndagi huvitavat ja harivat saan teada, eriti just piibli kohta: jumal on totaalne egomaniakk, juudid on ihned, "töö kiidab tegijat" on päris piiblst jne.
 
MailmanMel 26 / okt / 11:39  
Res Publica fraktsiooni liige Avo Üprus esitas neljapäeval riigikogu juhatusele eelnõu, mille eesmärk on teha religiooniõpetus gümnaasiumis kohustuslikuks ning põhikoolis vabatahtlikuks õppeaineks.

Põhikoolile jääb kohustus religiooniõpetust õpetada, kui seda soovib vähemalt õpilast, soovi kinnitab lapsevanem oma allkirjaga.

Reklaam

Üpruse sõnul on religioonialase hariduse saamine tänases multikultuurses maailmas hädavajalik. ”Usuõpetuse õpetamine koolides valikainena on mõistetav. Aga maailmareligioonide mittetundmine maksab meile valusasti kätte. Seetõttu on religiooniõpetus lahutamatu eeldus haritusele, aga ka turvalisusele ja vastastikusele austusele.”

“Kujutleme näiteks Eesti ärimeest Indias, kes teadmatusest solvab oma teiseusulisi partnereid, Eesti sõjameest Iraagis või Afganistanis, kes ei taipa oma vastaste usulisi motiive. Me peame mõistma ja respekteerima üksteise tundeid ja uskumusi, sest need mõjutavad maailma ehk rohkemgi kui teadmised,” väidab Üprus.

“Isiklikult usun, et 21. sajandi üleminek 22. sajandisse sõltub kultuuride teineteisemõistmisest, mille sügavamad jõujooned on religioossed,” ütles Üprus.

Religiooniõpetus on mittekonfessionaalne õppeaine, mille käigus saab õpilane teadmisi maailmareligioonidest ja nende mõjust inimarengule. Eelnõule alla on kirjutanud 16 riigikogu saadikut, sealjuures on esindatud kõik fraktsioonid. Isamaa ja Res Publica Liidu poolt kirjutasid haridusseaduse ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse seadusemuudatusele alla Avo Üprus, Juhan Parts, Tõnis Lukas, Indrek Raudne, Olav Aarna, Reet Roos, Trivimi Velliste, Peeter Tulviste ja Urmas Reinsalu, teatas Delfile ühendpartei meediajuht.
 
karlek 27 / okt / 16:31  
eh. koomikud.
kohustuslikuks.
vabatahtlikust asjast oleks ju küll, et õpilased ise valivad kas tahavad. ja mingit vanemate nõusolekut ei ole vaja, kuna tegu ei ole konfessionaalse õpetusega. aga põhikoolis ei ole mõtet tõmmelda, liiga palju mõttetut bollocksit tuleks sellest tõenäoliselt.
aga allinall oleks kewl. ma oleks raudselt religiooniõpetuses riigieksamit teind kui oleks saanud.
 
MailmanMel 2 / nov / 10:45  
Päris huvitav mis lõppkokkuvõttes saab sellest asjast.
Isegi kui mingi asjaga maha saadakse siis käib kas ühelt või teiselt poolt kampaania ikkagi edasi. Kas siis muuta või üldse ära korjata jne.
 
MailmanMel 15 / nov / 16:38  
Lugege kindlasti sellist raamatut nagu Richard Dawkins "The God Delusion"
Võtab ilusti kokku miks religioon suhtkoht pointless on.