Meister ja Margarita mcv 5 / märts / 00:01
mcv 5 / märts / 00:01  
Oluline!: tegemist saab olema tõsise teemaga, et mingid ühelauselised kommentaarid parem olgu nagu väga head kommentaarid või siis kui ma palusin ühe lausega.

Edasi teema juurde: nimelt, ustav siinkõneleja on võtnud enda südameasjaks ning koolikohustuseks subjektist ja tolle autorist üks korralik uurimuslik töö kirjutada.

selleks ei lähe mul vaja mitte ainult tarkade ja rohkem tarkade inimeste kirjutisi ja jutustusi, vaid ka tavaliste tüüpida nagu mina ja sina arvamust ja mõtteid. selleks see teema siin. jah. antud hetkel puudub küll konkreetne suund ja modereerimine aga hiljemalt esmaspäevaks tulevad konkreetsed punktid ja teemad.

seni aga vaba arutelu teemal. aga palun-palun püüdke olla tõsised ja konstruktiivsed.
 
Alari 5 / märts / 11:12  
http://193.40.240.76/sfbooks/getrets.asp?raamat=710
(Avalehekülg siis: http://193.40.240.76/sfbooks/ )
 
tsiken 5 / märts / 14:00  
pääro rääkis täna et lahe oleks kui keegi teeks siukse töö et kuidas on erinevad häälitsused erinevates keeltes ntks koer: auh auh, ingl. k.: wuf wuf, vene k.: gaf gaf
 
Tsp2 5 / märts / 18:02  
Jah, kirjuta mingis 250 keeles kuidas on : auh, auh. Pealegi see teema tundus aint Päärole uvitav.
 
karlek 5 / märts / 18:34  
Kustutatud 5 / märts / 18:35 karlek poolt.
 
karlek 5 / märts / 18:34  
seda, et nii nagu ei põle käsikirjad kuid tingimata põleb kõik muu kuhu Peemot käpad külge saab, niisama kindlasti võib varsti oodata minu kommentaari. kui seda vajalikuks peetakse, tavaliselt ju mitte eriti:)
 
karlek 5 / märts / 18:34  
Kustutatud 5 / märts / 18:35 karlek poolt.
 
karlek 5 / märts / 18:34  
Kustutatud 5 / märts / 18:35 karlek poolt.
 
karlek 5 / märts / 18:35  
Kustutatud 5 / märts / 18:35 karlek poolt.
 
karlek 9 / märts / 18:06  
et nagu jah...
 
mcv 9 / märts / 23:08  
Olgu siis, parem hilja kui mitte kunagi.

Kuna foorum ja internet üldse on sihuke väga inimkauge, siis saab see rohkem olema kvantitatiivne kui kvalitatiivne, aga püüame ikka. suur osa on ju ikkagi teil teha tglt

aga siis, kõik kes teemaga tuttavad ja vaevuvad võid kirjutada väikse jutukese, just jutukese, mitte lihtsa küsimustele vastamine, mida saaks ka vajaduse korral tsiteerida.

mis võiks jutus sees olla? no abiks oleks mõned faktid - sinu vanus, sugu, mitu korda oled lugenud, millal esimene, millal viimane. millised olid raamatu peamised teemad/motiivid. kes on raamatu peategelane ja miks just nii arvad. kirjelda oma nägemust autori sõnumist. kes on su lemmiktegelane, kas sooviksid tema rollis olla? miks inimesed seda raamatud ikka veel loevad? mis on temas seda igihaljast ja üldkehtivat. kas oled nõus väitega "kui oled oma elus lugenud vähemalt 5 raamatut, siis oled nüüdseks selle raamatu juba läbi saanud." selles kohas kus meister on just hullumas ja Margarita külastab teda öösel ning lahkub lubadusega hommikul naaseda, kuuleb meister koputust aknale, kui on jäänud üksi - kes koputab aknale? ja tunne vabalt veel lisada omalt poolt midagi vaimukat ja huvitavat raamatu kohta.
 
karlek 10 / märts / 01:07  
see vajab pisukest juurdlemist, ilmselt pöördun tagasi üsna pea. siinkohal lihtsalt sihuke mõte: miks pidas saatan oma balli just Moskvas? on küll kirjas, et woland tahtis uurida moskvalasi ning nende iseloomu. selge on ka see et kuna tegu vene autoriga, siis venelased talle tuntud oma headuses ja "veaduses". kuid siiski, kas poleks fantastika koha pealt huvitavam tegevuspaika viia näiteks Ladina-Ameerika kirgiköitvasse miljöösse? muidugi Moskva oma värvikalt esitatud bürokraatiaga on ka oivaline. võiks öelda, et kannatab Jeršlaimiga kenakesti võrdluse välja.

mõnusa episoodina pean ära mainima ka selle Kuidas Berliozil (ma eksisin) kadus pea ning pärast mööda linna inimesed veoauto kastis lõbusaid laulukesi jorisesid.

aga sellest lähemalt juba järgmisel korral.

"Konjak!" kiljusid ja kriiskasid daamid ning tormasid basseini äärest ära sammaste taha. mõne sekundiga oli bassein täis, kass tegi õhus kolm uperpalli ja plartsatas õõtsuvasse konjakisse.

Peemot on ikka üks "kuradima" stiilne sell, ma ütlen.

;)
Muudetud 1 korda, viimati 10 / märts / 08:33 mcv poolt.
 
karlek 10 / märts / 19:44  
eelmises kommentaaris pidasin tegelikult silmas, kui mingi direktor nähtamatuks muutus ja siis nagu ilma peata-käteta seal ringi lasi.
 
karlek 10 / märts / 20:11  
nüüd siis jutt:

vahva jutt

ehkki alles hiljuti raamatu teist korda lugemisega oma kahe eludekaadi jooksul maha sain, pean siiski vajalikuks pisut pajatada oma tähelepanekuist.

esiteks loetakse minu arust käesolevat suurteost alati pisikese eelarvamusega, vähemalt mina tegin seda nii. mõlemal korral (hic!). kohatu oleks võrdlus piibli kätte võtmisega, aga siiski kuidagi kohatu on teist ka näiteks pudelialusena kasutada, mis barbara cartlandi teoste puhul üldse pikka järelemõtlemist ei vaja. bulgakov on kõvasti vaeva näinud ning pärandanud meile miski palju võimsama kui ta ise kunagi ette oskas kujutada. sellest on muidugi kahju.

kuradi motiivi kirjandusse toomine ei ole teab mis asi ja isegi faustist šniti võtmine on ammu tuntud, siiski sai kirjanik sel puhul hakkama millegi sootuks suuremaga. leian, et raamatus on vähemalt kolm tegevuspaika: moskva, jeršlaim ning hüperreaalsus. ilma viimaseta ei saa paljusid asju üldse mitte mõista. olevik, minevik ja nendest moodustunud sigri-migri on siis ajaliselt paika pandud raamid. ei kõla just kõige loogilisemana. ilmselt ta seda olema ei peagi. milleks? selles just võlu peitubki.

hea ja kurja võitlus minu meelest potensiaalse motiivina ei vea kuidagi välja. ei ole head ega kurja, on ainult hea. (tegelikult on kindlasti palju kurja ka, aga ma ei mäleta küll miskit). minu jaoks kirjutas bulgakov positiivse romaani. rõhutades, et kuigi igasugu asju juhtub, siis ei ole asi siiski nii hull kui alguses paistab, küll asjad saavad joonde. nad ei pruugi muutuda parimaks, kuid siiski lähevad.

armastuse teemast niipalju, et võrdlus romeo ja juliaga on päris kohane. niivõrd puhas ja hingestatud on meistri ja margarita armulugu. ohvrimeelsus, alandlikkus, kõik selle leiame romaanist.

hea küll, praegu rohkem ei viitsi, küll jätkan teine kord
 
mcv 22 / märts / 17:23  
kogu Moskvas tuntud konferansjee Žorž Bengalski oli siis see mees, keda karlek oma postituses tegelikult mõtles.

"Minul on võib-olla terve priimus täis seda valuutat," lõi ägedasti sekka kassi vurhvi tegelane, kes kõigest väest poodi trügis."
Muudetud 1 korda, viimati 22 / märts / 17:23 mcv poolt.
 
karlek 24 / nov / 05:01  
raisk, peab uuesti lugema hakkama, liiga maitsev on see purikas.
 
karlek 9 / apr / 22:11  
põrutan seda meistri ja margarita päevikut veits, tuleb välja et Miša oli ikka tõepoolest väga ränk vend. Napilt ei vedand poisil elus vist.