Alari 3 / veebr / 16:32























Elementaarse ulmekirjanduse teejuht
Alljärgnev jutt on tegelikult kirjutatud firma sisefoorumi jaoks, aga arvan, et sobib ka siia.

Panin kokku väikese "elementaarse ulmekirjanduse teejuhi", mis peaks aitama ulme lugemisega kuskilt alustada ja mis loomulikult põhineb mu enda täiesti subjektiivsetel valikutel.

Kõik alltoodud raamatud on eesti keeles olemas ja neid võib leida raamatukogust ja vanaraamatupoodidest (peaks ~100-200 kr/tk kätte saama). Alltoodu on suvalises järjestuses, mitte edetabel.

Niisiis, alustuseks kosmoseooperid:


*** Kahtlemata siinmail kõige tuntum ulmekirjanduse klassikasse kuuluv teos on Isaac Asimovi Asumi-sari. Käes on galaktilise kosmoseimpeeriumi langus, kui geenius Hari Seldon töötab välja teaduse nimega psühhoajalugu, mis võimaldab matemaatiliste meetoditega suurte inimmasside käitumist ajas ette arvutada. Rühm psühhoajaloo teadlasi loovad Galaktika äärealale koloonia, Asumi, kust nad peavad aitama inimkonnal pääseda impeeriumi lagunemisele järgnevast kaoseperioodist ja sellega algabki lugu pihta. Loos on poliitikat kosmilistes mõõtmetes, actionit ja igat liiki ootamatuid keerdkäike.

Sarja tuumaks on Asumi triloogia, mis koosneb raamatutest

"Asum"
"Asum ja Impeerium"
"Teine asum"

ja need on eesti keeles ilmunud "Mirabiilia" sarjas. Aastaid hiljem kirjutas Asimov juurde hulga järgesid ja eellugusid, kuid lugemist tuleks alustada siiski esialgse triloogia esimesest raamatust "Asum". Asumi-sarjaga on lõdvalt seotud samuti "Mirabiilia" sarjas ilmunud Asimovi "Igaviku lõpp", mida võib eraldi lugeda ja mis pole sugugi halvem kui Asumid. Samasse universumisse kuuluvad kaudselt tegelikult ka igasugused Asimovi robotilood, lühijutud.

Asumi-sari on kohustuslik lugeda igale ulmehuvilisele :)


*** Arthur C. Clarke Kosmoseodüsseia-sari. Kosmoseodüsseia algab tundmatu ülitsivilisatisooni poolt Maale, Kuule ja mujalegi poetatud artefaktide, suurte risttahukate nn monoliitide avastamisega. Märkimisväärne tegelane on ka kuri superarvuti HAL, millele igal pool mujal teostes on hulgaliselt viiteid, Simpsoni ja Futurama multikatest kuni paroodiateni. Juba silmaringi mõttes tasub Kosmoseodüsseia läbi lugeda, et neid vihjeid mujal ära tabada. Kosmoseodüsseia järgi on teinud Stanley Kubrik oma aja kohta visuaalselt väga efektse ja väga igava filmi.

Sari koosneb neljast raamatust

"2001 kosmoseodüsseia"
"2010 teine odüsseia"
"2061 kolmas odüsseia"

Sarja neljas raamat "3001: The Final Odyssey" ei jõudnud eesti keeles ilmuda, enne tabas kirjastust Kupar pankrot.


*** Nii meil kui ka maailmas päris hiljuti ilmunud on Dan Simmonsi Hyperioni-sari. Hyperion see on... raske seletada, tegu on väga komplekse maailmaehitusega, väga palju erinevaid tegevusliine ja tegelasi, ei puudu nii poliitika, prohvetid, kosmiline katoliku kirik koos paavstiga, ajas rändamised, hegemoonne kosmoseimpeerium, tehisinimesed, tehisintellektid, geenitehnoloogiaga tundmatuseni moondunud inimrassid ja mida iganes ulme juures annab välja mõelda. Parem kui ise loete :) Raamatud on kirjutatud kõrgel kirjanduslikul tasemel ja pälvinud kõik mainekad auhinnad, kaasaegse ulmekirjanduse tipp.

Sari algab raamatuga

"Hyperion"
"Hyperioni langus"
"Endymion"
"Endymioni tõus"

ja veel mõned raamatud inglise keeles ja pole võimatu, et neile tuleb lisa, sest Simmons tegeleb aktiivselt kirjutamisega.


*** Vene ulmekirjanike vendade Arkadi ja Boriss Strugatski vähegi paremad raamatud on kõik eesti keeles ilmunud ja kõiki tasub lugeda. Hea on alustada näiteks sarjast, mis koosneb väga lõdvalt seotud raamatutest, kus inimkond on jõudnud kommunistlikku utoopiasse ja ekspordib seda varjatud sekkumise teel ka teistele tsivilisatsioonidele. Kui keegi selle kommunistlikkuse tõttu kahtleb, siis teemad ja probleemid on raamatutes ka tänapäeval täiesti aktuaalsed. Välise sekkumise teema eri variatsioonides, ja mis jama see põhjustab, tundub Strugatskitele üldse südamelähedane.

Mainiks ära (eraldi loetavad)

"Asustatud saar"
"Raske on olla jumal"


*** Philip K. Dick on üks andekamaid anglo-ameerika ulmekirjanikke. Raamatud on suhteliselt õhukesed, eraldi seisvad lood.

Eesti keeles ilmunud

"Kas androidid unistavad elektrilammastest?" - Filmi järgi tuntud ka kui Blade Runner.
"Mees kõrges lossis" - Alternatiivajalugu, kus II maailmasõja võitsid sakslased ja Ameerika on jaapanlaste kontrolli all.
"Ubik" - Väga segane, paranoiline raamat, peab ise lugema. Inimestele kas meeldib see raamat või üldse mitte. Mulle meeldib, seega soovitan, geniaalne.


Ja veel midagi eelnevatest erinevat, veidike fantasyt. Tänapäeval Eestis peetakse mõiste "ulme" all de facto silmas nii teaduslikku fantastikat (SF), fantaasiakirjandust (fantasy) kui ka õuduskirjandust (horror).


*** Kõigepealt ei saa muidugi mainimata jätta J.R.R.Tolkieni Sõrmuste Isanda raamatuid, mida teatud ringkonnad fantasy sünonüümiks peavad. Lugu algab ilusa muinasjutuga "Kääbik", kus tegutsevad kääbikud... võlurid, päkapikud, trollid, mäekollid ja lohe vajab mättasse löömist ja kuld ära toomist ja mis on paljuski üle võetud Beowulfi eeposest.

"Kääbik"
"Sõrmuste Isand" (3 raamatut)


*** Ursula Le Guini Meremaa tetraloogia. Võlur Gedi tee sünnist surmani. Vähe verelaskmist, palju diipe mõtteid :) Õhukesed raamatud. Soovitan.

"Meremaa võlur"
"Atuani hauad" - See raamat annab paljudele õudukatele atmosfääri loomises silmad ette.
"Kaugeim kallas"
"Tehanu"


See oleks esialgne nimekiri, loomulikult raamatuid on väga palju ja maitsed on erinevad. Nagu alguses öeldud, eesmärk ei ole teha ulmekirjanduse süvaanalüüsi, vaid anda punkt millest alustada.

Eesti keeles parimaks ulmekirjanduse alaseks veebileheks on Ulmekirjanduse Baas, mis peaks ka maailmas suht ainulaadne koht olema. Sealt leiab informatsiooni vähegi tuntumate raamatute ja juttude kohta. Kui midagi näppu jääb ja on kahtlus kas lugeda või mitte, siis tasub kindlasti uurida.

Kui kedagi huvitab minu arvamus mõne raamatu kohta, siis olen paljud sinna kirja pannud, viimasel ajal pole jõudnud.
 
 
mcv 3 / veebr / 19:00  
"Kosmoseodüsseia järgi on teinud Stanley Kubrik oma aja kohta visuaalselt väga efektse ja väga igava filmi."

See on sihuke kahetine väide. Ma täiesti mõistan, miks sa nii ütled, aga ei suuda sinuga täielikult nõustuda. Mis puutub vanakooli kinosse, siis on minu arust suur vahe "igavusel" ning "stiilsel venimisel"
 
m1sterX 3 / veebr / 20:11  
Näed siis, pooled on neist raamatutest läbi lugenud, teised on todo listis. Kuna nüüd list on ees, siis on hea lasta neid järjest :)
 
MailmanMel 5 / veebr / 22:12  
Kindlasti peaks lisama fenomanaalse Robert Jordoni "The Wheel of Time" seeria. Ise olen hetkel 10 raamatut ära lugenud, üks on veel jäänud ning 12 ehk viimane osa peaks ilmuma kuskil järgmine aasta.

Frank Herberti "Dune"
Kahjuks olen ma Dune'i universumiga kokkupuutunud ainult esimese triloogiaga ning teise triloogia algusega. Kuid lisaks on tema poja Brian Herberti sulest ilmunud 2 "Dune"'i tegevusele eelnevat triloogiat ning juttude järgi peaksid tulema ka originaal triloogia lõpetavad raamatud.
Pärast WOT lõpetamist ongi plaanis vast uuesti Düüni universumi kallale asuda.


Ootaks siia Sebastiani postitust, tema peaks oskama siia väga palju lisada ja muidu kommenteerida.
 
mcv 6 / veebr / 14:51  
kunagi nooremas eas tundus ulmekirjandus kuidagi palju seksikam, kui praegu. samas on igasuguse ilukirjanduse tähendus minu jaoks kahanenud ülikoolis õppimise ajal (peamiselt professionaalse kretinismi ning laiskuse tõttu)

mida ma aga öelda tahtsin oli see, et mõni kuu tagasi just lõpetasin ühe kursuse mille nimi oli "Sci-Phi: Philosophy Through Science-Fiction" selle raames sai igast ulmet nii vaadatud kui loetud.

Eriti vägevatena tundusid
The Soul of Martha, a Beast, autoriks Terrel Miedaner ning mitmed teised lood samast raamatust "Mind's I"

For a Breath I Tarry, autoriks Roger Zelazny. See veebi variant ei ole küll mugav lugeda, aga see ei tee lugu ennast kehvaks

All You Zombies, autoriks Robert A. Heinlein. Tolle kohta ütles õppejõud "The best science-fiction short story ever written" ning mitte just täitsa alusetult.

Muidu normaalsed lood samalt kursuselt
A Sound of Thunder, autoriks Ray Bradbury oli enam-vähem okei, peamiselt siiski oma legendaarse staatuse pärast - kogu see liblika jutt on ju sealt pärit. Plus sellel on mõneti huumorikat järelkaja

Where Am I?, autoriks Daniel C. Dennet (üks Mind's I koostajatest) oli kah sihuke piiripeale, mees on vist ikkagi parem filosoof kui ilukirjanik, aga muhe lugemine ikkagi.
Muudetud 1 korda, viimati 6 / veebr / 14:51 mcv poolt.