karlek 9 / okt / 02:45


Kino comeback?
Küsida, kas televiisor on oluline pole mõttekas, selge see, et on - ilma telerita on TV vaatamine võrdlemisi keeruline. Ja teadupärast vaatab telesaateid üha rohkem inimesi ja üha kauem. Kodune teleriõhtu on tavalisem kui iial varem. Televisioon elab oma kuldajas. Ja mitte ainult televisioon, ühtlasi on väga võimsalt esindatud dvd ja vhs. Tegelikult ei ole selles fenomenis ju midagi müstilist. TV ja kodukino mugavus ja kvaliteet tagavad suured vaatajanumbrid. Küsimus on aga troonivõitluses, kuidas suhtub vanem vend kino noorema TVedusse kui tema osalus vaid väheneb.

1950ndatel kui TV oma esimesi julgemaid samme astus valitses areenil kino. Inimestel ei olnud praktiliselt võimalik liikuvat pilti mujal näha. Ja kui televisioon ka kümmekond aastat hiljem kodudesse kergemini tee leidis ei suutnud ta ikkagi kinofilmi kvaliteediga võistelda. Mõni aeg hiljem aga olukord muutus, televisiooni populaarsus järsult tõusis, mis aga tõi endaga kaasa kiired tagajärjed. Kinolinadele toodi laiformaat, mis oli piisavalt revolutsiooniline, et inimesed kinosaali tagasi meelitada. Miskipärast aga kinode külastatavus üha langeb, tehakse küll uusi kassarekordeid, aga üldise tendentsi järgi kino populaarsus tasakesi hääbub.

Kui küsida põhjuste kohta, siis need on ilmsed. Teleülekannete kvaliteet on tohutult paranenud, on toimumas üleminek digitaalsele signaalile. Ühtlasi kogub populaarsust High Definition TV (HDTV) formaat, mis on pildikvaliteedilt võrreldav 35mm filmilindile, olles samal ajal kümneid kordi odavam. Praegu on HD televiisorid eestlase jaoks küll liiga kallid, kuid see on üsna varsti muutumas. HD formaadi kasutuselevõtuga on kaasnenud ka kinolike elementide sattumine televisiooni. Pean silmas eelkõige seiklussarju, mis hajutavad piiri tele ja kino vahel. Sarnasus ei seisne mitte ainult pildikvaliteedis vaid ka süžees ja ülesehituslikus pooles. Eriti huvitav on aga märgata ka vastupidist suunda, esimest korda ajaloos võtab kino televisioonist eeskuju, kas või kaamerate näol. Üsna sagedasti kohtame sarjades ka filmistaare, kes teles rohkemgi teenida võivad kui filminduses. Vähe sellest, et Interneti vahendusel kogu see krempel paljudele koju voolab, dvd-d on muutunud nii odavaks, et märksa rohkem filme kunagi kinolinale ei jõuagi. Kodukinondus alles hakkab tuure üles võtma. Ja selles kedagi süüdistada ei saa ja pole vajagi. Milleks meile üldse kino kui alternatiivid on palju mugavamad ja mitte vähem olulisena: odavamad.

Kogu see kupatus ja lullitamine dvd ümber mulle aga meeldib, las telekas möirgab ja arvuti laeb alla, ilma stiimulita toimub väga vähe niikuinii. Filmikompaniidel jääb üle praktiliselt kaks varianti: kas teha kino või mitte. Kinopiletite müügist niigi enam pannkoogile moosi peale ei teeni, seda juhul kui ei toimu uut läbimurret. Midagi peab ju saama, laiekraan on juba olemas, dolby surround kah, mis järgmiseks tuleb? Elame-näeme. Hullemaks ju asi ikka minna ei saa.
 
 
mcv 9 / okt / 02:46  
+1 purk batteryt mõnele mehele!
 
sTeaLth 9 / okt / 12:29  
einoh, tegelt on kino praegu puhtalt sotsiaalse funktsiooniga. st minnakse mitte filmi vaatama (nagu see vb kunagi vanasti oli), vaid kinno - kodust välja, koos sõbra/sõbrannaga, popkorni sööma, lõõgastuma, mida iganes.

Ma arvan et kui siin meil ka kinopilet ühtlustub elatustasemega (eestis peaks vist üks maailma kõrgemaid kinopiletihindu olema võrreldes keskmise sissetulekuga), saab kino meil veel populaarsemaks..

mis aga on suurem probleem, mu arust, on see kräpp, mida kollivuudist ikka jätkuvalt tuleb, ja aina suuremal määral. ja üleüldine usa filmide valitsemine muu maailma filmide üle... kas see on ja jääbki nii? et nagu keskmine inimene ei hakkagi ever kõrgemalt mõtlema? nt needsamad mõttetud 80ndate action-tapa-kõige-mis-liigub filmid on ju tänapäeval samamoodi olemas ja samas mastaabis, ainult efekte on rohkem.

okei, kandusin vist teemast juba kõrvale kah
 
Tsp2 10 / okt / 16:44  
pmst kui sul SAT-TVd ei ole siis eesti kanalitelt(v.a. Etv) midagi peale van Damme "tapan-inimesi-lõbu- pärast" ei tulegi.