karlek 20 / okt / 18:44


Aga see on ju... pseudo!
Oktoobrikuu 13. päeval ilmunud Sirbi vahel leidus lisaks muule põnevale Sirp-eri, mis seekord oli pühendatud Läänemeremaade keskajale. Põhirõhk asetati keskaja kui mõiste lahtimõtestamisele ning selle kuvandi mitmetahulisusele. Medievistikas on praegu popp käsitleda tsentraaleuroopa suhtes perifeerseid alasid, sh paljusid Läänemeremaid uuest vaatepunktist - keskaeg ei pruukinudki „liikuda” tsentrist väljapoole, vaid see protsess toimis vastastikusel lõimumisel. See kõik aga selleks.

Mis mind eriti huvitas oli aga arutelu keskajapildi üle tänapäeval. Teaduslikud käsitlused muutuvad küll aeglaselt, aga siiski. Kui edukalt muutub aga tavainimeste ajalookäsitlus? Millised tegurid on mängus meie ajaloopildi loomisel ja kuidas see üleüldse toimub?

Üldjuhul kipub olema nii, et keskaega mõtestatakse kui midagi pimedat, müstilist, arhailist ja kindlasti romantilist. Popkultuur on selle kuvandi kenasti ajalooraamatute vahelt välja rebinud ja seda võimendanud. Mõelge ise kui palju teate keskajast erialaraamatutest ja kui palju popkultuurist. Ilmselt on kõiki mõjutanud mõlemad, erinevus on lihtsalt vahekorras. 19. sajandil tegi ilma romantism ja sellega seoses näiteks rüütliromaanid, mis sellise romantilise, heroilise ja võitlusliku õhustiku keskaja kohta lõi. Huvitaval kombel varjutab see loor siiani meie arusaamu ning muutust ei paista ka tulevat. Eriti kuna meil on praegu pseudoajaloo loomiseks paremad vahendid kui kunagi enne.

Jutt käib ilmselgelt arvutimängudest ja nende võimest pseudoajalugusid luua. Ei saa alahinnata ka muidugi filmikunsti, kirjanduse jms panust, aga tundub, et keskaja-temaatilised rpg-d ja rts-id või muud mängužanrid teevad ajaloo libastamisel tõhusat tööd. Ma ei pea silmas seda, et mängides arvutimänge hakkavad inimesed automaatselt ajaloolisi sündmusi teisiti mõistma, vaid seda, et pinnas pseudo tekkeks on viljakam. Sirbi artiklis tuuakse näiteks teadmised ristisõdadest, mis tuginevad „Taevasele kuningriigile”. Ma ei viitsi kõiki ristisõdu käsitlenud mänge üles lugeda, vahest AoE 2-st piisab. Loomulikult võib öelda, et mängimine laiendab silmaringi. AoE põhineb ju ajaloolistel sündmustel, pärast missiooni saab taustainfona lugeda, mis tegelikult juhtus. Ülesandeid õigesti või valesti lahendades, saab aga ajaloolise tegelikkusega mängida, olukordi alternatiivselt lahendada. See on iseenesest lahe, ainult mõnikord kentsakas, ilusti iseloomustab seda viimases Pure Pwnage’i episoodis Jeremy, kes Amsterdamis flaami arhitektuuri silmitsedes on hämmingus, et see meenutab täpselt AoE-d, tekitades ärevust, et janitsarid teda iga hetk ründavad.

Pseudoajalood on ju tegelikult vahvad. Need ei ole midagi uut kuid ometi endiselt äärmiselt intrigeerivad. Popid on ju ka II Maailmasõja- temaatilised mängud, kus kavalasti tegutsedes (või koodides) saab praeguse maailma poliitilise kaardi päris pea peale pöörata. Noh ja muidugi mmorpg-d, aga nendest ei jõua praegu küll rääkida, nendega seostuvad juba täiesti uued sotsiaalsed nähtused. Arvutimängud ajalugu küll muuta ei saa, aga ajaloopilti ometigi. Sestap võib varsti hakata küsima, kas ja kui palju on õige/lubatud seda teha, et noored mängurid asjadest valesti aru ei saaks. Tõenäoliselt ilmnevad ajapikku selles valdkonnas päris huvitavad tendentsid. Põhiline on aga siiski see, et me ei unustaks ära, mis on mängult ja mis tõeline. Teadupärast on janitsarid ju Türgi sultani ihukaitsjad, seega tõenäosus, et nad keset Amsterdami välja ilmuvad on imeväike. Aga samas, kurat neid türklasi kanepises Hollandis teab.
 
 
MailmanMel 20 / okt / 20:16  
Väga väga tegija pilt karlek, väga tegija.
 
MailmanMel 20 / okt / 20:26  
Väga huvitava probleemi oled püstitanud. Ma olen aastate jooksul ka ise sellele mõelnud.
Mind isiklikult häirivad igasugused ajaloo valed käsitlused ja tegelikult toimunu ümbermängimised. Kuna sa juba AOEd näiteks tõid siis hoolimata sellest, et tegemist on väga heade mängudega RTSi aspektist siis sisuline pool häiris mind päris korralikult, aga see selleks.

Kuigi on suur oht ajaloo valesti tõlgendamiseks ja seda ka laialdaselt tehakse, siis ma ei arva, et see suures plaanis eriti oluline oleks. Tavaliste inimeste ajaloo teadmised on niigi suhteliselt piiratud ja ega nad ei hooligi mis millal ja kuidas toimub.

Omaette teema on veel muidugi see, et mis on üldse olnud ja mis mitte. Mängudes tekkivate alternatiiv situatsioonide suhe nn päriselt juhtunusse võib olla sama väärne kui raamatute päriselt juhtunud üleüldse päriselt juhtunu suhtes. Ehk siis fakt on see, et võitjad kirjutavad ajaloo ning seega pole ajaloolised faktid ja toiminu kirjeldused kindlasti peegeldus sellest mis tegelikult juhtus.
 
karlek 20 / okt / 21:33  
viimase lõigu kohta: roger. see on selge, et meie ajalooparadigma koosneb hunnikust kaheldava väärtusega tõlgendustest. kas või praegu tänu Andrei Hvostovile üleval olev Läti Hendriku poleemika, mis ka Soomes hiljuti suures osas ümber vaadati. (vt ka "Malev")
mida ma tahan öelda, on see, et alati on ajalooliste andmete puhul tarvis äärmiselt tugevat allikakriitilist vaistu, ent paradigma olgu siis õige või vale on siiski paradigma nii kaua kuni seda ümber ei muudeta ehk täiustata. seni kuni me paremini ei tea (pean eriti silmas varasemat ajalugu) on siiski abiks malli võtta sellest, mis öeldud on ja loota, et see ikka õigsusele pretendeerib.
 
MailmanMel 20 / okt / 21:38  
Kusjuures mis värk selle pildiga on? Kuidas see teemaga kokku läheb?
 
karlek 20 / okt / 21:43  
ülemisel pildil on kaks noort tüdrukut modernse muumiaga, mis on pseudo. ja alumisel pildil on kujutatud janitsare lahingus.
 
mcv 20 / okt / 22:32  
ma tõstaks väikse kõrvalteema üles. et kuigi mina küll tean, millal oli mis. siis on mulle jäänud mulje, et keskaeg on ajastu, mida tihti parasjagu valesti ajalukku paigutatakse. algusest jäetakse aastaid ära ja lõppu pannakse aastaid juurde. välja arvatud muidugi juhul kui inimestelt koolis õpitud fakte küsitakse, siis panevad kõik täppi.
 
MailmanMel 20 / okt / 22:49  
Mida sa täpselt valesti paigutamise all silmas pead?
Keskaeg kui selline ei olegi üheselt mõistetav tegelikult.
Üldkasutatavalt oli keskaeg orienteerivalt aastad:
476-1453 Lääne-Rooma langemine ja Ida-Rooma langemine
476-1492 Lääne-Rooma langemine ja Kolumbuse Uude Maailma ära eksimine
476-1517 Lääne-Rooma langemine ja Lutheri reformatsiooni algus

Samas islamimaailma keskaeg algab 632 mis oli Muhhamedi tegevuse ja islami levimise algus.

Aasia kohapealt jään vastuse üldse võlgu antud hetkel.
 
mcv 20 / okt / 22:50  
no mida ma mõtlen, on see, et kui inimene aktiivselt ei mõtle asjale siis tihtilugu tähendab keskaeg 1000+ kuni 1600 isegi
 
mcv 20 / okt / 22:51  
aga mida ma juba ka ütlesin: kui inimene natuke mõtleb, siis tavaliselt ei eksita
 
karlek 20 / okt / 22:56  
eks ole, ma olen nõus matsiga, et selle dateeringuga tihti rappa minnakse. eestlane paigutab tihti keskaja alguse just nn muinasaja lõppu ehk tõepoolest 11. saj ja loeb seda kuni 18. saj alguseni välja. beats me
 
MailmanMel 20 / okt / 23:10  
Kusjuures mcv see 1000+ kuni 1600 midagi on täiesti mõistetav, sest keskaeg Eesti aladel algaski 1000+ ehk siis täpsemalt Põhjala ristisõjaga 1208-1227 ning lõppes kas luterluse reformatsiooniga 15ndate alguses või siis Põhjasõjaga 1558-1583. Sega otseselt mööda ei pandagi.

Samas sina vist pidasid silmas üleüldist keskaega ... või kuidas?
 
mcv 21 / okt / 09:27  
ikka üldist jah.
 
zerx 21 / okt / 18:24  
kas mitte Põhjassõda teistes aastatel ei olnud?
 
MailmanMel 21 / okt / 19:06  
Minu paha, minu paha.
Loomulikult oli tegemist Liivi sõjaga. Valesti kirjutasin lihtsalt.
 
Nightmare 21 / okt / 22:30  
2mm, kergelt offtopic, aga olen suht kuulnud, erinevatest allikatest, et ka natside "kurjad" teod on tugevalt ülepingutatud, pooled lahingud on ajaloo päevikutest üldse kadunud ja "lähi ajalugu" mida me ajaloo õppikutest loeme on suht enam vähem vale, äärmisel juhul on ainult suuremad piirid õiged ja kõike seda ainult massi sobiva arvamuse tekkitamiseks. Täpsemalt uurida tollel ajal ei viitsinud ja nii see asi jäi, seega ei saa ma väita et kõik eelneval üldse alust on.
Tekst ise on võibolla kergelt kahtlane, on ikkagi laupäeva õhtu ja ma pole just kõige kainemas olekus, seega vabandan.
 
MailmanMel 22 / okt / 21:34  
Jah, eks need asjad on ühelt poolt ja teiselt poolt tulnud mõjutuste tõttu niimoodi raamatutesse kirjutatud. Juuditel on igalpool suur mõjuvõim suhtkoht ja tubli töö selle kohapealt.
Holokausti teema kui selline on aga küll suur nali. Mitte et seda ei oleks olnud või mida iganes. Äkki oli äkki ei olnud. Ei huvita eriti ja selles see asi ongi, et tapeti natukene juute ära: WHO CARES.
Koguaeg saavad inimesed surma, elu on selline. Saage üle.
 
karlek 23 / okt / 11:07  
sedand küll, mel, et inimesi sureb pidevalt, aga ma saan aru juutide pehmest vaenust, kuna genotsiid ei ole just random surm või kuidas? aga jah, need fruktid, kes käivad arhiivides sorimas ja kunagistele antisemiitidele jahti peavad on küll suht rumalad. ei aita muud kui üle saada. enne vaen ei lõpe. üldse on liiga paljudel inimgruppidel kombeks pugeda ajaloolise ebaõnne varju, et sellega õigustada oma erilist staatust või mida iganes.