teisipäev, 21 september, 2010, 23:13 - elu, ülikool
Pole vahepeal olnud aega ja viitsimist jälle siia midagi kirjutada, väiksed motivatsiooniprobleemid. :DViimasel ajal võtab kool ja töö ka omajagu aega. Arvutasin siin just kokku, et lisaks 40-tunnisele töönädalale veedan (tegelt veel küll mitte) üle 20 tunni ka ülikoolis pingi taga istudes.
Ja seni on ainus aine, kus ma magama pole suutnud jääda, Organisatsioonipsühholoogia. Ja tegu pole üldsegi ju erialaga seotud ainega. Ja huvitav küll miks? Ehk sellepärast, et selles aines on võimalik meeletutes kogustes eneseanalüüsiga tegeleda? Samas aines ütles õppejõud ka, et liigne eneseanalüüs võib kahjulik olla...mnjaa...
[ kommenteeri ] | püsilink
esmaspäev, 12 juuli, 2010, 23:56 - elu, ülikool, mõtteid
Jälle astun sama orgi otsa. Liigne headus, hoolivus, abivalmidus kipub teinekord kahjuks tulema ja võib näida pealetükkivusena ja uudishimuna asjade vastu, kuhu ma ei tohiks vist oma nina toppida, ning tõrjun inimest lihtsalt eemale. Jätkame samas vaimus?!Vahepeal on aga päris palju juhtunud. Näiteks ennustas kaheksajalg Paul kõik Saksamaa mängud ning finaali jalgpalli MM turniiril õigesti. Arvestades, et jalgpall meeldib mulle ikkagi palju, jõudsin ma tänavust turniiri üsna vähe jälgida. Ise olin Saksamaa poolt (juba aastast 2002 olen), kuid see kordki ei jõudnud nad kaugemale kolmandast kohast ning juba teist korda kahe aasta jooksul on just Hispaania nende Achilleuse kannaks. Ja tegelt jäid mul praktiliselt kõik Saksamaa mängud nägemata, alati juhtus midagi veel samal kuupäeval olema. Nii ei näinud ei pronksimängu, mis kuuldu põhjal pidi MMi ilusaim olema, ega mängu Argentiina ja Inglismaa vastu ja olin sunnitud ennast mobiilil delfi.ee kaudu kursis hoidma. Nelja aasta pärast uuesti.
Nädal ja üks päeva olen ka tööl juba käinud. Töötan IT konsultandina. Hetkel on küll veel 1,5 nädalat koolitusteperiood ning ise veel kõnedele ei vasta. Kollektiiv tundub esmapilgul väga sõbralik ja tore olevat. Juht käib ikka aeg-ajalt uurimas, kuidas mul läheb, kas mingisuguseid muresid, küsimusi on, mis mulje on ning inimesed, keda ma veel ei tunne, tulevad koridori peal vastu ja teretavad. Alguses isegi ehmatas.
Möödunud nädalavahetus toimus Pärnus aga klassikokkutuleku. Päris alguseks ma ei jõudnud ning selleks ajaks, kui ma kohale jõudsin oli üle poole sellest kümnest viinapudelist lahendatud. Joodikklass ikka meil. Kurb on tegelt vaadata, kuidas mõned inimesed on iga jumala pidu laua all, mällaris ja/või keeravad täiesti ära. Ja nad ei õpi ka...mõned asjad lihtsalt ei muutu. Õnneks sai paljudega ka normaalselt juttu aetud, tore oli igal juhul kõiki näha. Järgmisel päeval läksime randa ka veel. Esimest korda sel aastal Pärnu rannas, aga loodetavasti mitte viimast. Harku järves ning Stroomis ma kord juba olen ujumas käinud, kuid Pärnuga ei anna neid kuidagi võrrelda: soojem vesi, parem liiv, PÄRNU. Stroomis käisin ma kusjuures päev enne tööleminekut ning loomulikult kõrvetasin ma ennast seal ära. Aga ega seda ei pannud ma tähele enne, kui olin kodus peegli ees.
Nüüdseks on baka lõpetamine juba ära olnud ning olen jõudnud ka magistri sisseastumstestile ennast ära registreerida. Kokku lõpetas ligikaudu 65 mehaanikut, kellest 17 olid mehhatroonikud, ~10 soojustehnikud ning ülejäänud tootearendajad ja tootmistehnikud. Kokku oli 5 cum laudet, millest 4 läks mehhatroonikutele ja tootearendajatele ja toomistehnikutele. Pilte lisan ehk kunagi ka siinsesse galeriisse, seni aga imetlege neid facebookis või orkutis. :) Tähistamine aga toimus Maardus, Tudramäe talus Johanesse juures. Varemgi seal mõni pidu toimunud, aga minu jaoks oli see esimene kord. Lisaks mehhatroonikutele oli hulganisti ka muud toredat rahvast. Sai räägitud, tantsitud ning üle lõkke hüpatud, jaanipäeva ajal ma ju seda ei saanud teha, nii et pidi nüüd. Tutvust sai tehtud ka paljude toredate ja huvitavate inimestega ning mõnega isegi järgmise päeva hommikul, kui Päike juba kõrgel oli. ( :
Pool suve on nüüdseks praktiliselt läbi, seega võib väikse vahekokkuvõtte teha. On olnud päris kiire, kuid aega on olnud ka suve nautimiseks. Ja nagu ennustatud saigi, on suvi olnud siiski pigem sündmusterohke, huvitav, põnev.
[ 2 kommentaari ] ( 1049 vaatamist ) | püsilink
reede, 25 juuni, 2010, 22:57 - elu, kultuur
Eelmine sissekanne unus mul täiesti mainida, et suutsin endal vasaku jala hüppeliigese välja väänata. Ma olen lihtsalt nii osav. Ja tegelt võis reedel vabalt selline mulje jääda, nagu ma oleks kuskil peksa saanud. Neljapäevasest võrkpallist olid käed sinikaid täis, õhtul aga siis astusin väheke valesti ja oligi välja väänatud. Ma ise lootsin, et enam sellist asja ei juhtu, sest mu hüppeliigesed tundusid üsna paindlikud olevat st olen varemgi valesti astunud, aga siis pole midagi juhtunud. Reede ja pool laupäeva olin ma suht rivist väljas, aga laupäeva õhtuks suutsin juba peaaegu lonkamata juba kõndida. Sellele vaatamata on mu hüppeliiges ikkagi üsna õrn ning igasugused jooksmised ja rattasõidud võin natukeseks ära unustada. Üsna sinine on mul jala külje pealt kah. Ja kõige suurem põrumine on muidugi see, et ei saanudki sel aastal ühestki jaanitulest üle hüpata. Oli mul ju plaan hüpata üle veel suuremast lõkkest kui eelmine aasta.Aga tegelt tahtsin ma kirjutada, kuidas mul jaanipäev seni möödunud. Sündmusterohkelt. Näiteks istun ma hetkel bussis ja ootan, millal see uuesti nüüd sõitma hakkab. Sest oh õudust, buss sõitis mingile maasturile tagant sisse. Aga ärge muretsege, mu läpakas jäi terveks!! Ja tegelt läks hästi, sest keegi ei saanud viga ning buss on isegi võimeline edasi sõitma. Aga räägime siis jaanipäevast. Või siis veel mitte, sest just peatas politseipatrull bussi uuesti kinni. Ju siis ei läinud patrullile korda, et esiots väheke mölkis. Ahja, eesmise ukse kaudu väljuda ka ei saa, nii et peab kasutama tagumist. Ei ole üldse selle bussijuhi päev täna. :( Õnneks mul endal pole kuhugi kiiret, aga siin ees ja kõrval on küll inimesed, kes on mõnest teisest bussist maha jäänud või üritusele hilinenud. Ja tuli välja, et politsei ei luba nüüd esiklaasi tõttu edasi sõita, juhei.
Väike pauk.
Aga vähemalt sain uhke Eurolines LUX Express bussi peale. Tuleb välja, et sellel on lausa oma Lounge olemas. Päris LUX tõesti. Aga nüüd küll siis jaanipäevast.
Erinevalt viimastest aastatest, kui sai jaanipäeva Linnas tähistatud, jäin ma seekord Tallinna, kuigi polnud enam-vähem viimaseni hetkeni, teisi sõnu 23. lõunani veel kindel, kus ma täpselt pühad veedan. Aga otsust ei pidanud kahetsema: pizzad, mõnus olemine, kitarrimäng nii minu kui ka Rauli poolt (kes küll väheke rohkem ässas), Tanel Padari kontsert Nõmme Spordikeskuses, mida me tegelikult lõpuni kuulata ei viitsinud ja läksime selle asemel ühikasse ära, kus hommikul 5ni istusime. Ja kuigi 23. jäid aslõkid söömata, rahuldas mu vajaduse 24. vanemate juures sisse õgitud alõkikogus. Ja no ilma kohta pole ka midagi kurta, nii et õnnestunud jaanipäev.
PS! Nõmme Spordikeskuse jaanituli võis küll vee peal olla, aga no midagi erilist minu kui juurtega maalt inimese jaoks, kes on väheke suuremaid lõkkeid näinud, see ei olnud. Sõnajalaõis jäi ka leidmata, aga no järgmine aasta. Ja hüppab siis järgmine aasta lõpuks ka üle selle veidi suurema lõkkegi.
[ kommenteeri ] | püsilink
pühapäev, 20 juuni, 2010, 00:13 - elu, ülikool
Avastasin, et esialgsed 2010/2011 õppeaasta sügissemestri tunniplaanid on ÕIS-is üleval juba. Ja kuigi ma pole veel isegi magistrisse sisse astunud, tekitab see juba parajas koguses stressi, sest mehhatroonika magistriõppe esimese kursuse ained toimuvad no nii valel ajal kui üldse võimalik. Kes see kuradi idioot selle välja mõtles? Ei ole need loengud ja harjutustunnid ei hommikul ega õhtul, vaid on topitud keset päeva, no tänud, tõesti. Kuidas ma peaks nüüd tööl käima? Ja ok, kui oleks võimalik, siis võtaks ehk hoopis nt osad 3. semestri ained ka ära ja õpiks täie auruga, aga olude sunnil pean ma omale töökoha leidma ja olema võimeline ka kooli kõrvalt tööl käia. Ja ei, ma tõesti ei muretse hetkel mingite sisseastumiskatsete pärast, 25 RE kohta. See aasta lõpetas palju, aga RE kohti arvestades ikkagi vähe, nii et ma ei näe põhjust muretsemiseks, aga see kuradi tunniplaan. Ehk muutub veel midagi või siis peaks ise kellelegi vinguma selle üle.[ kommenteeri ] | püsilink
esmaspäev, 14 juuni, 2010, 20:15 - elu, ülikool
Nagu eelmine kord mainitud sai, oli 11.06.2010 mul bakatöö kaitsmine. Sain kaitstud, hinne 4. Iseenesest väga nuriseda ei tohiks, neli on ju väga hea, aga eks natuke ikka kripeldab...veel. Samas pean tunnistama, et lõpus tõesti ehk sai liialt kiirustatud ning vormistamise, tehniliste jooniste koha pealt jäid mõned vead sisse. Aga no mis siin ikka, enam ei muuda midagi, tuleb leppida ja ei ole ju üldse halb tulemus, eks? Cum laude võimaluse kaotasin ma nagunii eelmine kevad juba. Ja isegi kui mul see võimalus olekski veel olnud, siis lõputöö tõttu poleks ikkagi saanud. Aga võib-olla oleks rohkem pingutanud, võib-olla mitte. Viimase kahe semestriga suutsin ma ju ikkagi iseendale tõestada, et kui oleks tahtnud, siis oleks ka saanud: sügissemestri KKH 5.0, kevadsemestri (koos bakatööga) KKH 4.64, mis kusjuures on ka semestrite KKH edetabeli top 2. Ja püsima jäi ka seaduspärasus, et kevadsemestri KKH on madalam kui sama õppeaasta sügissemestri KKH. Las jääb. Tegelt tahtsin öelda, et baka on läbi, jess! Jäänud veel siis see pidulik eksmat, mis toimubTTÜ aulas 2. Juulil 2010 kell 12.00. Olete oodatud!
Korra siiski veel pöördun kaitsmise juurde tagasi. ..või siis ka mitte. Kui tulete mu lõpetamisele, saate teada. (:
Kaitsmisele aga järgnes 4 ülitoredat päeva. Neljapäeval tähistasin kursavendadega. Jube palju kogunes meid lõpuks Patrickusse ikka. Jama, et see kell 2 kinni pandi, õlu ei olnud meil veel otsas. Reedel pidin küll veel robotiga tegelema, kuna juuni lõpuks peab meil nüüd töötav prototüüp valmis olema, nii et järgmine nädal tuleb üsna töökas. Õhtupoole aga oli mul plaan Pärnusse sõita. Olin teadlik, et Sotsiaalteaduskonna Üliõpilasnõukogu (SÜN) korraldab Jõekääru Kämpingus suvepäevi ja et TTÜ ette oli tellitud buss. Kuna ma ise olen viimasel ajal Robotiklubis päris palju aega veetnud, kuid otseselt mitte liige, uurisin, kas äkki oleks võimalik siis selle bussiga ka Pärnusse saada. Ja oligi. Aga Arest sõitsin ma lõpuks rahumeeli mööda ja maha läksin seal, kus kõik teisedki Jõekäärus. Ja üldiselt tundis enamus mind reedel kui Laurit, kuna üks Lauri Robotiklubist jäi haigeks ja ei saanud tulla. Aga oh üllatust, päris ruttu sai terveks ka ja tuli ikka, köhköh. Need, kes teadsid, nokkisid mind ikka päris korralikult ja samas sai ise ka teistele tünga tehtud, nii et nalja sai. Ja üleüldse oli tore. Ilm vedas natuke alt ainult. Aga kui lõpetamisele tulete, võin lähemalt rääkida. (:
Aga järgmine nädal siis tegeleb roboti ehitamisega ja 21. juunil on töövestlus, nii et väga palju siin puhata ei saagi. Ja mul on millegipärast tunne, et see suvi saab ülihea olema. (:
[ kommenteeri ] | püsilink
Järgmine
